Hommikusöök poe ees.

Sai käidud jälle tsikeldamas.Sõitsime ikka nii palju kui võimalik, teedelt eemal ja üritasime otseteid tekitada.Kui vaja orgu läbida, siis tasub järgida jalgradu, sest need lähevad üle orgude põhjas voolavaid ojakesi ikkagi sellistest kohtadest, kus see võimalik on.Samas on vihmavesi uuristanud sinna omad käigud.Tee on võimatu.Paras turnimine.Vahel sõidad kõrvale, siis on rohi bensiinipaagini.Näha pole midagi.Vahel satud mõne kännu otsa, siis tuleb otsast peale alustada: käik välja, starterit, käik sisse ja jälle umbes edasi .Sõitsime üle mahajäetud vana maisipõllu.Vao otsas suri ratas välja, sest püüdsin hoida võimalikult väikest kiirust.Jalg aga vao otsas olevalt rattalt maha ei ulatunud.Tulemus oli külili maas.Jalg ratta all kinni ja valutas.Järeldus, et tuleb aeglaselt sõita, aga kiiresti osta kaitsmed, saapad ja korralik kiiver.No ootasin seal , kuni Hans-Martin tuli ja ratta pealt ära tõstis.Ise ei tahtnud üritada, sest kui midagi katki on, siis parem mitte rohkem vigastada.Suur varvas koos päkaga on nüüd paistes ja sinine. Edasi sõites jõudsime mingisse külla.Elektrit seal pole.Tegime peatuse poe juures, et hommikusööki süüa.Ostsin juua ja paki küpsiseid.Siis tekkis minu kõrvale must ja tolmune tüdrukutirts.Ta küll midagi ei rääkinud, aga eks sõime selle küpsisepaki kahe peale ära.Mõtlesin, kas sõita edasi või jääda vihmavarju sinna poodi.Kolmas päev juba vihmaperiood, mis tähendab, et päeval sajab kõvasti. Otsustasime edasi sõita, sest tahtsime koju jõuda millalgi.Selleks ajaks olime sõitnud juba 2 tundi.Muidugisaime suurema vihmahoo mööda saadetud puu all kusagil teel.Hea, et kompass kaasas oli, muidu oleks tiirutanud ringi veelgi kauem.Siis hakkas paistma kaua oodatud ja otsitud asfalt tee Kuna vihm jätkus, olin läbimärg ja külmunud.Istun nüüd kodus kamina ees ja joon kuuma teed ja söön

küüslauku "Welcome to Africa".Juba lõunast saadik sajab ja lõppu ei paista, õues 16 kraadi sooja ainult.Kuigi jah, lund siin pole, aga savised teed olid sama libedad nagu sulalumesed Eestimaa teed.Tekkis mõte, kas peaks piikidega naelkummid tooma.
Hans-Martin laskumas.Mina olin selleks ajaks juba ratta külili saanud ja aega oli pilti teha.
No comments:
Post a Comment