17.detsember2012

Pühapäev hakkas paistma ja tekkis idee kuhugi minna.Kambalisi pidi ka tulema ja nii saigi otsustatud, et lähme.No muidugi kambalised kõik valgusid laiali.Mõtlesin, et kui ikka minna tahan, siis ka lähen.Kella helisema ei pannud ja nii ärkasingi kell 8 .Kogu sättimine võttis ikka omajagu aega ja kui minema sain oli kell juba pool üksteist.
  Algulmööda tuttavat rada, kuni tuli pööre metsa.Täiesti uus piirkond.Tee hakkas minema Ruaha rahvuspargi lähedalt.Mõni kilomeeter pargi piirist.See kant, kus oktoobri algul jahil käisime, oli suht lage ja liivane.Pühapäevane matk viis aga läbi metsa enamuse ajast:Nägin ainult kahte paaviani ja kahte raisakotkast.Ma neile ütlesin valju häälega, et semud, laske jalga, teie jaoks ma siia küll ei tulnud.Ise piilusin ringi, ega lõvi või elevangi otsa ei satu.Elevandist oli näha hunnikuid teel ja murtud puid tee kõrval.Nad seal ikka siis käivad mingil aastaajal.Kogu ümbrus tuletas meelde Eesti Rahva Ennemuistsetest juttudest "Tontla metsa" nimelist juttu.
 Mingite riisipõldude vahel sumasin poole sääreni mudas.Lootsin, et üle saapa ei tuleks.Tuli ikka.Ratas käekõrval.Koos ei vedanud edasi, nii pehme oli.Aga see oli kohe alguses ja üks koht.
 Teine koht, kus jala märjaks sain oli läbi pehme liivase jõe minek.Enamus üritust toimus metsa all, aga palav oli ikka.Õhtul seevastu panin selga kõik jope kolm kihti ja lülitasin sisse käepidemesoojenduse, sest vahepeal oli ka vihma sadanud ja kindad märjad.Need siis mõnusalt soojenesid.

  Mingi hajali külas olid hiigel suured mangopuud.Nende all vedeles mangosid.Käärimise hais oli üle pea.Aga olid ka just potsatanud mangod.No jäin siis minagi seisma ja võtsin ühe kobeda .Küll oli suur.Tükk aega sai süüa.Siis peatus minu kõrval üks kohalik kolme peaga mootorratas.Tavaline küsimus"kas sööd puuvilja?" Tavaline vastus" jah, söön", seejärel tavaline küsimus" suur mootorratas?" tavaline vastus" suur jah" no 250cm3 on siin juba suur .Siis tuli mingi küsimus, millest ma ei saanud hästi aru ja küsisin uuesti üle.Siis sain aru, aga küsisin veel üle ja veel korra.No lõpuks sain ikka aru, et küsimus oligi mõeldud nii: "kas siis kui sul bensiin otsa saab, lülitad õhu peale ümber, et sõidad siis õhu pealt?" No ei osanudki vastata.Mõtlesin, et kust sellised legendid küll alguse saavad.Kas sellest, et valged sõidavad pikka maad mootorrattaga, enne kui tangivad.Järelikult sõidavad õhu pealt, kuidas muidu.Nende omadel kogu aeg bensiin otsas ja ratas käekõrval. Bensiinijaamades näen tihti, kuidas ostetakse poolteist kuni kolm liitrit korraga tsiklile.No ma talle muidugi ei öelnud, et mu tsiklil 22 L bensiinipaak.Kogu tripi 235 km sõitsin poole paagiga .
 Siis jalutas mulle vastu kohalik kilpkonn.Täitsa inimtühjas kohas, täiesti uljalt ja üksi.Vaatasin teda veidi, tegin pilte ja läksime kumbki oma teed.
 Täna pesin ratta ära.Pool riisipõldu oli seal ennast sisse seadnud.Õudne.Riided said eile juba pestud.

Tansaania jahi eripärad

Käisime jahil.Jahti peetakse siinmail rahvusparkide vahetusläheduses lubade alusel.Mujal loomi enam pole.Kõik söödud.Luba muidugi antakse kellelegi ja mingi arvu kindla looma laskmiseks.Kasutatakse seda luba siis kogu seltskonna peale ja mitu päeva.Kui kontroll juhtubki tulema, siis "eelmisel päeval me ju ei lasknud veel midagi".
 No meiega oli nii, et kaks kohalikku orgunnisid , said ühe loa ja siis selle maksumus läks jagamisele.
Lisaks anti teada, et tuleb veel üks araablane punti.No lisaks araablasele tuli aga veel üks politseinik, siis terve grupp salaküttimise vastu võitlemise organisatsiooni esindajaid, endine piirkonna politseiülem.Nemad muidugi enam ei osalenud jahiloa maksmise jagamisel.Tulemus oligi nii, et kahe esimese päeva järel polnud meil veel midagi.Kõik lihtsalt läks sõpradele.Ega salaküttimise vastased ju ilma lihat ei jää.Nemad muidugi kärutasid oma autoga ringi ja kasutasid meie organisaatorite püsse ka veel lisaks.Igaljuhul seltskond kasvas, nagu oleks pärmi pandud põõsaste vahele.

Pildil käib laagri rajamine.igaljuhul oli seda koom vaadata küll. Laager siis selline alumisel pildil.
Jaht ise käis nii, et seltskond istus pikapi kastis istmetel ja esireas siis oli see, kes laskma hakkas, kui looma nähti.Üldiselt muidugi lasti kõike, mis liigutas.Impala, kudu, dik-dik(selline tilluke kits), linnud.Enamus jahti käis pimedas , siis otsiti prožektoriga kahelt poolt teed, kuni keegi hooletu ette jäi ja kuuli sai.Ma olin tagareas ja vahva oli vaadata, kuidas kõigi pead pöördusid prožektori suunas vasakule ja siis paremale... nagu tennise võistluse publik.

 

 

 

Salaküttimise vastased laadisid oma kudu ja kitsed katuse raamile.Neil siis see valge auto.

Pärast hommikusööki oli ju ka vaja paugutada.

No ma sellise lahingu lõppemise järel ei imestagi, et seal loomi pole.

Muidu loodus oli ilus.Kuiv.Liivane, üksikute puude-põõsastega.
Paar korda käis auto ära ja siis tekkis mõte pidada jahti ka eurooplase moodi, et hiilid mööda põõsataguseid.Saime kuhugi paar kilomeetrit, kui kuulsime 100m kaugusel elevante puid murdmas.Need liikusid vaikselt meie poole ja me otsustasime tagasi minna, sest neid loomi ei tea kunagi.
 Õhtul siis sõitsime tagasi , pime oli.Mingis jõesängis olid puud nii tihedalt, et oksad (okkalised seal kõik)tahtsid riided seljast kiskuda.Läksime siis auto ees jala.Äkki kuulsin kõrval põõsa taga mingit liigutamist ja siis urinat.Tahtsin teistele , kes järgi tulid ka seda öelda, et seal keegi on, aga kui ümber pöörasin, siis kohalikul mustal sellil olid juba silmad pahupidi peas ja ütles, et seal on lõvi.No ei hakanud siis pikalt kah aru pidama ja lõviga läbirääkima, vaid silkasime ruttu auto kasti tagasi.Arvan, et see lõvi võis küll olla 10-20 meetri kaugusel.