Tee lookles kohati päris kõrgel ja pakkus suurepäraseid vaateid.
Tagarehvi remont külalsitemaja vaivundamendi najal
Ei osanudarvata, et selle pealtnäha väikese ojakese põhi nii sügaval on.Kusjuures oli oja meeter lai ainult.
Sellel pildil pole mitte peldik vaid metsakeskuse külalistemaja köök.Kanad käisi
s sisse-välja, ilmselt viisid ise
munad hommikul koka kätte.
Käisime nädalavahetusel tsiklitega sõitmas.Seekord oli sõidusiht võetud päris lähedale, 115 km kaugusel asuvasse Mapanda külakesse, kus asub üks meie metsakasvatuse firma keskus. Minema saime laupäeval 15.30.Kohale jõudsime vahetult enne pimedat.10 km enne lõppu oli tühjaks läinud Aadu tsikli tagakumm.Pumpas siis mingi rõhu sisse ja edasi.Varsti oli kumm uuesti toss.Jälle pumpamine ja kähku edasi.Õige varsti ei aidanud ka pumpamine enam ja Aadu sõitis viimased kilomeetrid tühja kummiga. Õhtusöögiks saime keedetud riisi ja oakastet. Hommikusöök oli veelgi lahjem.Praemuna ja sai.Elu hoiab sees.Nii pidi seal olemagi päevast päeva.Meile tundub see liiga ühekülgne, kuid ilmselt kohalike jaoks, kes on sinna tööle saanud, on see täielik paradiis, sest keset millist luksust see kõik on: vesi tuleb kraanist, wc on veega, magad puitpõrandaga toas.Isegi elekter on ja tv.Päeval laeb päikesepaterei akusid .Akudele on järgi ühendatud inverter, mis siis 220volti majja laiali jagab.Jätkub seda siis kauaks jätkub, aga mingi aeg on elektrivalgus toas ja saab telefoni laadida.
Pärast hommikusööki paikasime tsikli kummi ära ja kojusõit võis alata.olime seda rada juba ka kunagi sõitnud, aga siis oli vihmane ja tee kujutlematult libe.Täna sai ikka gaasi keeratud ja sõidust rohkem mõnu tunda.Ei olnud selline ellujäämiskursus, nagu meie viimane
kolmepäevaseks matkaks kujunenud väljasõit.
