Tsiklimatkast veel pilte!

   

Siit siis kohalik külalistemaja ja hommikused vaated. Pilved hakkavad alt tulema ja koos päikesega nad taevasse kaovad. Alustasime päeva 7:22 hommikul kui sõitma hakkasime ja õhtuks siis kell 19:00 olime Tavetas.

  

Näiteid veel teeoludest ja "Aafrika" loodusest. Need teed siin on avarad. Vahepeal sõitsime selliseid teid mööda tunde, kus rohi silme eest kokku läks ja kiivriga surusid läbi rohu. Kui keegi vastu tuli siis nibin nabin sai pidama. Pilte muidugi ei ole, kuid võite ise ettekujutada kui rohi tsiklipeal istudes peakohal kokku käib.

Keskmisel pidli Imre tõestab, et kui süüte küünal ära vahetada...siis see ei aita mootorit käivitada, sest põhjuseks on bensiini puudus. Saime targemaks - seega pidage meeles "bensiini puuduse tulemusel seismjäänud mootor ei käivitu ka peale küünla vahetust". Raputamine teeb soodaks. 

Ostsime küla poest mootori õli ja lisasime mootorratasse. Nagu taustal näha olime atraktsiooniks...meie tulime neid vaatama ja nemad vaatasid vastu. :) Seega valepöörde tegemine viis meid džunglisse...ka kauguste mõttes.

 

Libeda tee näited. Libedasõidu eksami tsiklil läbiks nigu niuhti. Mina kukksuin ca 4-5 korda ja Imre umbe samapalju ja valdavalt askumistel, kus tegelt muud valikut polnudki sest ei kandnud jalad ega mootorratta rehvid. Keskmine kiirus sellsitel teedel ca 5-15 km/h.

Nüüd puhkus läbi ja tagasi tööl. Nägin täna Imret kraanaga mööda platsi sõitmas juba...hakkas kraanajuhiks.

Kitulo National Park 2

  

Mõned pildid veel Kitulost. Sõit käis üles alla. 1000 meetri pealt 2800 peale ja siis alla tagasi. Valdavalt 1 ja 2 käik. Kuna teed olid ka libedad, munakivide, uhutud kraavidega, lahtise liivaga, autorööbastega...ja oleme elus ja tsiklid terved võib õelda, et tsikli sõit selge.

  

Mõned meelolu pildid veel. Et mida nägime. Keskel Kitulo pargi sissepääsu värva hoone ehitus. Kuna seal inimesi ei käi siis ilmselt see putka end ära ei tasu. Kitulo National Pargis käib sama palju turiste aastas kui Norongoro kaatris päevaga. Ega siin peale lillede midagi näha ei ole. Park is enäeb välja kui oleks Sotimaal...või Kesk-Aasia nõmmede kohal. Samas oleme Aafrikas :)

Taveta - end of the road!

Tegime oma 2 päevase tsiklimataka teisel päeval ühe vale otsuse ja tulemuseks oli 3 päevane tsiklimatk. Kuid tavaliselt selliste otsuste tulemusena leiabki kõige huvitavamad kohad üles. Me sattsuime teisepäeva õhtuks, vastu pimedat Tavetasse... Taveta küla on kaartide peal selline koht, kus tee lõpeb ja meie lähenesime sellel külale ikka metsa poole pealt, mitte teed mööda. Teed mööda oli juba parem ära sõitta. (et vale otsus oleks ikka selge ei keeranud me õiges kohas ära ja et üldse kodu saada sõitsime suure ringiga Kilombero orgu...ja ega teegi polnud selline tore.)

Kohale jõudes hakaksime ööbimist otsima. Pime väljas ja kuu pasitab juhatati meid kohalikku kirklasse (parish). Sõites küla kohale mäe otsa avanes meile pilt nagu oleks saabunud täiesti tavalise kiriku hoovi kuskil Kesk Euroopas. Sakslased on siia 1935 aastal ehitanud kiriku. Tellistest ja tiigi puust.

Peale seda kui Inglased Tanganyka üle võtsid ei ole siin saklasi enam nähtud. Ega nad siin ei näe kedagi, sest kedagi siin ei käi...kas inglased saidki teada, et selline kirik seal asub jäi saladuseks, sest inglasi ka ei olla nähtud kelle eest need sakslased jalga lasid.

  

Siit siis paar pilti külalistemajast. Me olime valmis ööbima korstanta onnis, kus kubiseb igasugu elajatest ja siis sattusime sellisesse kohta. Koos täis teenindusega. Veel töötav WC, Dušš...jne. Parempoolsel pildil on näha sakslaste ehitustehnikat, kuidas tiigi talade peale on laotud tellistes võlvkaared ja siis pealepoole saadud kandev pind. Puutrepid.

  

Pilt, kus söömine koos kohaliku kirikuõpetajaga. Katolik kirik siis. Kogu külas on 3 kõrgharidusega inimest, 2 õpetajat (ei räägi inglise keelt) ja kirikuõpetaja. Siin uurime külalistemaja katuselaust. Parempoolse pildid siis kirku külalistemaja kus me ööbisime.

 

Kirki ise siis selline, nii seest kui väljast. Võite ettekujutada kui kuuvalgel ööl sõidad sellise maja ette...ja enne seda oled 12 tundi tsikliga põristanud kohtades kus ei ole külasidki ja otsinud teed. Kiriku külalisteraamatus ei olnud mitte ühtegi välismaalase sissekannet ja eelmine külaline käis 4ndal Jaanuaril 2011. Õpetaja arvas, et umbes 10 kuni 20 inimest peatub seal aastas. Tavete kohta ei saa öelda, et on "jumalast maha jäetud koht"...teste poolt küll maha jäetud. Igatahes järgmine päev võttis veel 2-3 tundi et saada suurema tee peale...seega ega sel külal lootust väga ei ole ja ei saagi aru, miks Saksa misjonärid sinna sellise kiriku koos hoonetega tegid. Võibolla sellel ajal elas seal rohkem inimesi (hetkel vaid 5000 inimest Tavete külas) kuid vahepeale Nyrere kommunism kus inimesed maalt linna asustati on oma töö teinud. 

Kiriku puutöökoja saepink koos diiselmootoriga. Aastaarvu ei suutnud tuvastada, kuid pakun et vanem kui 1950. Eksimine tasus ära.