Üks juhtimise eripärasid on Aafrikas lojaalsus. Töötaja on lojaalne kõigepealt "extended family" suhtes, teiseks riigi/hõimu suhtes, kolmandaks Aafrika suhtes ja siis tuleb firma, riik, koleeg jne.
Olen seda paradoksi valdavalt kogenud selliselt, et sa räägid töötajale mõne olulise info (lootuses, et ta paneb selle kõrvataha) muudab oma teguviisi ja järgmine kord teeb paremini. Näiteks seletad, miks me mõnes tootes kasumit ei tee ja mis tegema peaks, et teeks. Selline koolitamine kannab vilja ja nii mõnigi on muutnud oma töötegemist, kuid sellel tegevusel on kõrvalsaadused ja siin tagasi lojaalsuse juurde:
Kogu küla ja konkurendid on ka kuidagi teada saanud kogu sellest värgist...ehk firma saladus ei tähendand midagi - õhtul paaris sai ilmselt uhkustada, et mul oli koosolek MD'ga ja vaat mis ta rääkis.
Sellist jama on olnud meil päris palju ja seetõttu teatud tasemest alla suhtleme nüüd korraldustega/käskudega/ukaasidega, mitte seletamise ja õpetamisega.
Probleemi sügavust hakkasin tajuma alles hiljuti kui külastasin meie klienti ja kontrollisin meie saadetud kauba kvaliteeti. Ehk minuga juhtus sama asi, kuid mina olin info saaja poole peal.
Sissejuhatus tehtud ja lugu selline:
Külastasime klienti kellele müüme PLOKKE, mis lähevad maa sisse, et hoida kinni tõmbe kaablit. Pildid siit kliendi hoovist ja meie materjalist.
Elektri liini ehitusel kasutatakse neid plokke, kui liin muudab kurssi siis vastukaaluks murdepunktis. Samas oleme proovinud sellele kliendile müüa koguaeg ka poste, kuid edutult siiamaani. Ostavad vaid plokke...kuid põhjus ei olegi hetkel oluline.
Tegu on ameerika firmaga, mis kasutab Ameerika abiraha, et ehitada Tansaania riigile elektri liine, seega kõik otsustajad Ameeriklased ja raha maksab meile üks mees NY kellel ma ikka õhtuti helistan kui raha maksmata, kuid tööd tehakse siin TZ. Mis te arvate kas nende tansaanlastest töötajad on lojaalsed?
Läksime siis nende ostu ohvitseriga platsile kauba mahalaadimist ja kvaliteeti vaatama (Ameeriklane jäi kontorisse). Ja kukkus see tansaanlane mulle kurtma, et näed postid ostavad Lõuna Aafrikast, et miks meie ei müü neile (meie oleme ikka Tansaania ettevõte, mida ta ei teadnud, et Norralaste omanduses ja Eestlaste poolt juhitud täna)? jne. jne. Eks ma toetasin ka ikka, et infot saada (olin juba kognud seda lojaalsuse värki).
Mõned pildid siit ka Lõuna Aafrikast saabunud postide kohts:
Need on mustad sest termiitide vastu on töödeldud "kerosiidiga", mis mujal maailmas keelatud, kuid siin veel kõlbab. Eestis ka vanad postid lõhnavad tõrva järele kui otsite paraleele.
Vestlus lõppes sellega, et ostu mees hakkas mulle peale suruma, et ta saadab mulle teiste pakkujate hinnad, kes Ameeriklastele poste müüvad. Et siis ma saaks ka neile müüa. Paar päeva hiljem sain ma kokkuvõtva tabeli konkurentide hindadest ja kogustest...seega olemas.
