1. päev

Esimese päeva pilte juurde: Kilwa Masoko.

Life is tough in Africa!

2. päev

LINDI
















Teise päeva algust juba kirjeldasin.Edasi jätkus kaunis asfalt vahelduvate ookeani vaadetega kuni Mtwarani, kus käisime ühes soovitatud parimas hotellis lõunat söömas.See maakond hiilgas ilusate ja hooldatud teedega ja liiklusmärkidega.Põhjus ilmselt selles, et seal on eelmise presidendi sünnikodu.

Mtwarast edasi arvasime olevat silda Mosambiiki, aga seda me ei leidnudki.Hiljem kuulsime, et sild ei asu üldse selles maa nurgas, vaid mitukümmend kilomeetrit ülesvoolu.Igatahes paistab teiselt poolt jõge Mosambiik.Pildistamiseks viisat vaja pole, aga jala sinna panemiseks tuleb see Darist hankida.
Edasine reis kulges mööda teed, mis kaardil väikese rajana märgitud.Tegelik seisukord oli pea-aegu sama, mis tavalise teena kaardile kantud.Ilmselt käib tee tähtsuse määramine kuidagi suvaliselt.Kui nüüd mõelda teele, mida mööda me plaanisime jõuda Masasisse, siis tuleb meelde Tšapai ja Petka anektoot, mis algas sõnadega:"Tšapai istus sadulasse.." ja lõppes sõnadega:"Ta jõudis kohale."Vahepealne osa oli ainult kippadi-kappadi, kippadi-kappadi.Meie tee oli keskel ainult killadi-kolladi,killadi-kolladi...,mitusada kilomeetrit.Meie mõõdupuu järgi on tegemist metsasihiga või põlluvahega.Näiteid teest vaata ise piltidelt....








See on külatänav, veidi vett küll täis, aga ikkagi tee, mis läbi küla läheb.No lapsed leidsid kohe, mis selle veega teha ja seepärast jäi meil seekordne "radiaatori pesu " ära.Sõitsime siis ümber tee, nagu siin kombeks.

1. päev

Alustasime reisi ümber Lõuna-Tansaania Dar-es-Salaamist.Ühtlasi alustasime sellega ka meie keskmise kiiruse alla viimist.Esimese 2 tunniga sai läbitud 20 km, sest ligi kaks tundi istusime ummikus ja liikusime 1 km ehk.Põhjuseks oli vist linna lõpus asuv bussipeatus, millest väljuvad ja sinna saabuvad bussid lihtsalt seisid risti liiklusvoogu.Pärast seda viivitust algas sõit lõuna poole, sihiks Kilwa-Masoko, kus pidi olema ilus rand ja normaalne ööbimine. Sõit oli tore, kuni selgus, et 60 km lõik sellest teest oli veel ehitamata.(aga oli juba alustatud)Kohati oli tee lihtsalt üks jõgi.Ühes kohas tekkis väike ehmatus, kui keset vett auto kukkus vasakule küljele mingisse suuremasse lohku.Toimus kiire käiguvahetus ja aeglusti sisselülitus ning kõva mulina saatel me sealt välja sõitsime.Pärast autot inspekteerides avastasime, et osa vett(täielik savi emulsioon tegelikult)oli käinud üle esitule,mis siis sai pudelivee abil ära pestud, et veidigi teed näeks.Tagatiiva alaosas olev triip näitab pori sügavust ja tagaotsas taitseraua peal olev pori reedab auto kaldenurga, mis sellel hetkel oli.Hea, et Aadu ust lahti ei teinud, muidu oleks see plöga toas olnud.

Teel ,enne seda olematut lõiku peatas meid politsei ja ütles, et sellest lõigust läbimiseks peame eskordi võtma.Arvasime, et järjekordne viis raha välja petta.Saatsime ta muidugi pikalt.Teises tee otsas pimedas oli jälle teesulg.Sealne politseinik ütles, et kedagi sinna öösel ei lasta, sest seal röövitakse vahel.No meie õnneks me ei näinud sellesarnaseid tegelasi.Nägime hoopis, kuidas liinibuss hommikut ootab.Inimesed olid heitnud magama lihtsalt asfaldi peale tekkidele.Kes bussi ees, kes kõrval.Hommikul reis jätkub.Mõni liin sõidab näiteks kolm päeva.Kas kõik nii ööbivad, ei tea, aga öösel bussid sõita ei tohi ka mujal.

Öömaja oli ilus, otse ookeani kaldal.Käisime ujumas ka.Hommikul hakkasime sõitma edasi Mosambiigi piiri poole.Üritasime kuidagi reguleerida konditsioneeri, aga kuidagi ei tahtnud külma puhuda.Samuti kuumenes mootor rohkem kui tavaliselt.Lõpuks vaatasime kapoti alla ja tekkis kahtlus, et öine suplus poriaugus on kogu jama põhjuseks.Kõik radiaatorid olid paksult täis kuivanud soppa, mis ka ime pole, vaadates kui kõrgele pori jõudis. Siis läks mingi oja ääres radika pesuks,mis sai ka jäädvustatud . Kuna asi aitas, siis tahtsime ikka päris korraliku pesu teha. Lindi st leidsimegi töökoja, kus kiviaja survepesur veel töökorras oli.Sellega sai siis radiaatoritele lõppviimistlus antud.Pärast oli kuumenemise probleem lahendatud.Lihtsalt oligi viga selles, et poriaugu vesi oli liiga "paks" radika pesuks.

Lindi ise on soikunud elutegevusega väike linnake, kus me kauem ei peatunud.

Söögi hankimine

Pilt 1
Kala kuivatamine Lake Nyasa ääres...kui merelt tullakse siis kiirelt suitsu/kuivama, sest muidu läheb pahaks.
Pilt 2
Siga ööbimas ahjus...kui tegemiseks läheb siis ei ole vaja enam ahju panna
Pilt 3
Külatänavalt...põhi toidus ikka kits, kana ja siis alles lehm ja siga (ehk tegime haruldasest seast pilti)
Pilt 4
Seekord ei pidanud kinni...otsisime McDonaldsit (kusjuures ühtegi rahvusvahelist kiirtoidu ketti ei ole Tansaanias)

Miks need pildid huvitavad on: kuna valdavalt kui süüa tellid jalutab kokk välja ja lööb kana maha, et siis seda küpsetama hakata. Ehk "FARST FOOD" = 1h minimum.

Kohalik puiduhoov ja kuivati

Et te ei arvaks, et kui me mööda Aafrikat seikleme siis tööga ei tegele...ikka tegeleme. Siin konkurendid, kuapmehed. Ostavad "bushmilleritelt" puidu kokku (metsas). Toovad nii 20- 100 km suure tee äärde. Kuivatavad püstistes asendis...siis tuul puhub läbi ja siis müüvad kokkuostjatele, kes saabuvad suurlinnadest autoga. Ning siis läheb turule.

Hinnakirja pole...mis hinnaga saad on juba oskuste küsimus. Mulle kui "mzungule" muidugi pakuti 700 km Darist Daris kehtivaid hindasid...ei hakanud üleskirjutamagi.

* Mzungu = eurooplane = kõnepruugis valge
* Bushmiller = metsas saagija, käsitsi üldjuhul (käsitsi laudu ikka)

Concorde

Dar Es Salaamis pole teadupärast metrood ,aga linn on suur, siis on kasutusele võetud "Concorde`id ja isegi sattelliidid, mis peaks olema tõesti kiired ja kaasaegsed transpordivahendid.

Linnas

Dar Es Salaamis ringi jalutades hakkas silma mitmeid huvitavaid ehitisi.Nägin ,kus kohalikud raha hoiavad ja kus pensionit hoitakse.Kuna raha on suureformaadiline ja vähese väärtusega, siis mõnel teda ikka koguneb palju ja tekibki küsimus, kuhu panna, sest koju ei mahu.Kuna maad on vähe, siis raha hunnikud ei mahu linna ära.Ja tulebki teha tornid, nagu meie oleme harjunud hoidma CD-plaate.Nii ongi tehtud RAHA TOWERS.

Samuti jäi tänava äärde Tansaania pensionisammas PENSION TOWER. Mõtlesin, et kui ka mina oma raha sinna paneksin, kas oleks võimalik seda ka mõne aasta pärast sealt üles leida?Väga kangastub silme ette pilt, kus kohalik ametnik vaatab oma süütul ilmel otsa ja ütleb, et "Hamna", mis tähendab, et pole.Kas pole raha, pole elektrit, pole arvutisüsteem korras, pole inimest, kes arvutisüsteemi kasutada oskaks, pole mingit vajalikku paberit , , igatahes "Hamna" on siin tavaline.Ja kõik see käib mõnusa naeratuse saatel...

Eile käisin autol amortisaatoreid vahetamas, mille tulemusena kohalikud meistrimehed vahetasid ära kaks esimest amortisaatorit ja keerasid rataste kalded/kokkujooksu kuhugi koledasse kohta.No sai siis ise juhendatud neid ja silma järgi ja mõõdulindiga esialgne jooks taastatud. Pärast käisin Fordi esindusest läbi ja leppisin kokku, et täna teevad üle.No hommikul muidugi selgus, et see mees kes silda reguleerib, on oma autoga avariisse sattunud ja ajab neid asju ja täna tööle ei tule. Vot nii käib asjaajamine siin ja ikka naeratuse saatel, mis iseenesest pole halb komme, aga sinna juurde kuulub tavaliselt ohtrasti lubadusi, mille täitmist andja isegi ei kujuta ette.Vot selline asi siin kultuuris küll on veidi häiriv, et jagatakse katteta lubadusi.

Downgrade

Aafrikas toimub pidevalt üks asi, DOWNGRADE.
Tuleb seade ja varsti pannakse se tööle, mitte nagu peab vaid nagu saab. Ja üldjuhul saab lihtsamini...mis sest et ei tööta nii kiiresti, läheb tihemini katki ja ei ole usaldusväärne. Samal ajal kõik usuvad, et korras on ja heaks tagasi ei ole vaja teha.



Juuresoleval pildil Imre "downgrade" seades. (kes mäletab siis siin blogis on üks pilt Imre poolt laopidaja lauast, kus töövahendiks vaid paber...otsige üles) Tal veel pikk tee minna, sest näen, et teeb tööd veel mobiiliga. Jääb vaid oodata, milla see katki läheb ja siis soovitatakse naaberkülaga ühenduse pidamiseks trumme. Kindlasti leiame!

Värviline Aafrika

Elu Aafrikas on nagu tsirkus.Igas mõttes tsirkus ,kus kõik on hästi värviline. Ka siin on palju värve: kirjud autod,kirjud bussid,kirjud riided,kirjud dokumendid, sest alati on printerist lõppenud must tint ja et üldse midagi lehele saada, tuleb kasutada teisi värve peale musta.Ha-Ha-haaaa!

Lõvijahil Ruahas

Käisime laupäeval Ruaha rahvuspargis.Tahtsin näha krokodille.Kuna "ettenähtud" kohas krokud ei suvatsenud esineda, tuli asuda neid otsima.Lihtne ülesanne, sest ega nad jõest kaugemale ei lähe.Ilmselt armastavad ka nemad palava ilmaga varjus lesida. Leidsin jõel vaikse vooluga sisekurvi ja kõrgel kaldal põõsad kasvamas.Ideaalne koht. Jätsin auto seisma ja jalutasin kalda äärde. Ja seal oligi krokodill, kes kohe hääletult ennast vette libistas. Tuli edasi otsida, aga idee oli õige-otsida varjulisest kohast.
Sõitsime edasi ja leidsin teise sarnase koha.Jalutasin autost 15 m jõe suunas, kui kuulsin möiratust ja samal hetkel nägin kerkimas rohust lõvi pead.Olin välkkiirelt autos tagasi.Olin leidnud krokodillide asemel lõvipere redutamas varjulisel jõekaldal.Ju oli neil kõht täis söödetud pargitöötajate poolt, et nad ainult andsid signaali, et ära tule, siin on meie territoorium. Eks sai neid vaadatud pikalt ja nende rahu häirida.Lõpuks nad liikvele läksid ja üritasid ennast teisele poole põõsaid peita.Ega ei pidanudki olema tavaline, et alati lõvisid nähakse.
Pargi eeskirjade järgi ei tohi autost kaugemale minna kui 25 m ja kui ohtlik loom on lähemal kui 200m , ei tohi üldse autost välja tulla.No lõvi andiski teada, et ta on lähemal, kui 25m.Pärast ma enam eriti välja ei kippunud.