Tansaania jahi eripärad

Käisime jahil.Jahti peetakse siinmail rahvusparkide vahetusläheduses lubade alusel.Mujal loomi enam pole.Kõik söödud.Luba muidugi antakse kellelegi ja mingi arvu kindla looma laskmiseks.Kasutatakse seda luba siis kogu seltskonna peale ja mitu päeva.Kui kontroll juhtubki tulema, siis "eelmisel päeval me ju ei lasknud veel midagi".
 No meiega oli nii, et kaks kohalikku orgunnisid , said ühe loa ja siis selle maksumus läks jagamisele.
Lisaks anti teada, et tuleb veel üks araablane punti.No lisaks araablasele tuli aga veel üks politseinik, siis terve grupp salaküttimise vastu võitlemise organisatsiooni esindajaid, endine piirkonna politseiülem.Nemad muidugi enam ei osalenud jahiloa maksmise jagamisel.Tulemus oligi nii, et kahe esimese päeva järel polnud meil veel midagi.Kõik lihtsalt läks sõpradele.Ega salaküttimise vastased ju ilma lihat ei jää.Nemad muidugi kärutasid oma autoga ringi ja kasutasid meie organisaatorite püsse ka veel lisaks.Igaljuhul seltskond kasvas, nagu oleks pärmi pandud põõsaste vahele.

Pildil käib laagri rajamine.igaljuhul oli seda koom vaadata küll. Laager siis selline alumisel pildil.
Jaht ise käis nii, et seltskond istus pikapi kastis istmetel ja esireas siis oli see, kes laskma hakkas, kui looma nähti.Üldiselt muidugi lasti kõike, mis liigutas.Impala, kudu, dik-dik(selline tilluke kits), linnud.Enamus jahti käis pimedas , siis otsiti prožektoriga kahelt poolt teed, kuni keegi hooletu ette jäi ja kuuli sai.Ma olin tagareas ja vahva oli vaadata, kuidas kõigi pead pöördusid prožektori suunas vasakule ja siis paremale... nagu tennise võistluse publik.

 

 

 

Salaküttimise vastased laadisid oma kudu ja kitsed katuse raamile.Neil siis see valge auto.

Pärast hommikusööki oli ju ka vaja paugutada.

No ma sellise lahingu lõppemise järel ei imestagi, et seal loomi pole.

Muidu loodus oli ilus.Kuiv.Liivane, üksikute puude-põõsastega.
Paar korda käis auto ära ja siis tekkis mõte pidada jahti ka eurooplase moodi, et hiilid mööda põõsataguseid.Saime kuhugi paar kilomeetrit, kui kuulsime 100m kaugusel elevante puid murdmas.Need liikusid vaikselt meie poole ja me otsustasime tagasi minna, sest neid loomi ei tea kunagi.
 Õhtul siis sõitsime tagasi , pime oli.Mingis jõesängis olid puud nii tihedalt, et oksad (okkalised seal kõik)tahtsid riided seljast kiskuda.Läksime siis auto ees jala.Äkki kuulsin kõrval põõsa taga mingit liigutamist ja siis urinat.Tahtsin teistele , kes järgi tulid ka seda öelda, et seal keegi on, aga kui ümber pöörasin, siis kohalikul mustal sellil olid juba silmad pahupidi peas ja ütles, et seal on lõvi.No ei hakanud siis pikalt kah aru pidama ja lõviga läbirääkima, vaid silkasime ruttu auto kasti tagasi.Arvan, et see lõvi võis küll olla 10-20 meetri kaugusel.