Ikka ja jälle käib elu mesilaste vahel.Kui mett ka saaks... Elektrikilbist ei saanud, seal olid kõik kärjad tühjad, isegi hauet polnud sees.
Palgisorteeri mõõdikuruumis ei saanud enne vahetada lasereid, kui kaks päeva (ööd) oli tehtud tugevat putukatõrjet. Vahetamise ajalgi oli kärbsemürk käepärast ja leidis peioodiliselt ka kasutust.
Täna siis tulen mina Mafingast ja keset lagedat ja päikesepaistet järsku selgest taevast hakkab sadama jämedaid piisku.Järgmisel hetkel mõistsin, et ega ikka ei tule selgest taevast vihma mitte.Sõitsin suurest mesilassülemist 100-ga läbi.Aga selleks ajaks oli esiklaas juba läbipaistvuse kaotanud.Tõmbasin vee peale ja klaasipuhasti ka, et kähku maha pesta enne kui kuivada jõuab.No muidugi sai siis vesi otsa.Nagu seda vähe oleks olnud. Koju jõudes oli juba kleepekas korralikult kuivanud ja üritasin maha pesta, aga kas sa siis pead saama seda teha.
Hommikul leidis üks sülem uue kodu minu räästa all, kus varemgi olid mesilased elanud. No ju nad siis tulid kas mee lõhna peale, võõraste mesilaste lõhna peale või surnud mesilaste lõhna peale autot vallutama.Igatahes mind sinna ligi ei lastud.Alustasin siis aknapesuvedelikuga kaugemalt ja peletasin nad eemale.Korralik kollane jama oli ikka mööda klaasi laiali määritud.
Saaks kuidagi need mesilased ära kodustatud, aga vist aafrika mesilast ka ei saa kodustada.Seega ostan ikka poest Mufindi mett.
No comments:
Post a Comment