Seekordesd üllatused !

Tansaania ei peatu üllatuste teel. Lihtsalt meie ei suuda enam kõike üllatuste katekooriasse panna. Kuid siit ikka mõned, et te ei arvaks, et me oleme täiesti kohalikeks hakanud!

Vorst ei pea olema roosa, ega ümmargune. Saab ka halli ja kandilisega hakkama (mõned arvasid, et vanasti oli meil ka selline poes...dejavu)

Turundus - müüja oli ikka end eesti klientide jaoks riide pannud (Mafinga, Lydia Supermarket). Või siis sihib võimalikku tutvust, igatahes juttu jätkus seekord poes kauemaks.

Milleks sobib saepuru plaat...

Aafrikas saab ka nii reklaamida. Ideaalne saepuru plaat, mis sobib kirstude tegemiseks. Arvan, et nende tehasel on lihvimine puudu ja kes siis ikka tooli teeb karedast saepuruplaadist, kuid kirstuks sobib ikka.

Jalgratas kogub populaarsust.

Jalgratast tuleb ikka sihipäraselt kasutada. Juuresoleval pildil on töömasina versioon:Phoenix Transit

Ratta saaga jätkub...

 

Nagu näete on pakk saabunud Aafrikast. Innukalt lahtipakkima ja vaatma, mis sees... :) Korraliku eestlasena harutasin kõik nööri sõlmed lahti ja kerisin nööri kokku. Mine tea millal vaja võib minna ja nii algelist kiunööri ka raske saada (eestist). Tänan Imre, et ikka nööri pakile kõvasti jagus, kuigi selle kasutegur saabudes oli juba üsna väike.

 

 

Eksperdid asusid ratast kokku panema ja lahtipakkima. Alumisele laagrikausile 23 laagrit ja ülemisele 19 laagrit. Rohkem ei jagunud...32 kg sangpomm peab mehel kodus olema.

 

 

Peale mitmetunnist nokitsemist 2'ge mehega. Asusid ka juba teised muretsema, kaua selle rattaga läheb. Arvestades, et meil üle jäi vaid 2 osa, oleme päris tublid. Lisaks ei suutnud me peaaegu ühtegi seibi tuvastada... selle ratta kontruktsioon ja lahendused on selge "tehnoloogilise mõtlemise" allajäämine "majanduslikule". Absoluutselt kõik on nii odav kui võimalik ja nii lihtne kui võimalik.

Ühe poldiga saab ju kinnitada: Tagaratta, tagajala, kodara, pakiraam... jne.

Kõik saime kokku, kuid ei saa veel sõitma minna, sest "jooksud" on nii kaheksas, et ei ole mõtet isegi pidureid reguleerima hakata ja ainuke võti, mis puudu on kodari võti. Seega jätkub tegevust ka homseks!

Kaks juppi jäid üle, mis nendega teha?

Ratas asub teele...!

 

Ratas eelmisest postitusest oli minu jaoks. Vaja ikkagi millegiga ringi sõitta. Siin näha, ratta pakkimise protsessi. Tegu on Hiina rattatööstuse imega...

SPB10 - "PHOENIX" single top tube bicycle for gents

Detailed Product Description

22"X28"X1-1/2" W/O. equipped with full gear case.
Bell, carrier, stand and rear reflector.
48T chainwheel, 20T freewheel
Colour:  dark green
Weight: G. WT: 94kgs;
N.WT: 90kgs

http://en.wikipedia.org/wiki/Phoenix_(bicycles)
http://www.cccme.org.cn/shop/cccme1184/offerinfo-8041319.aspx

Ehk siis edaspidi, kui näete Tallinna vahel midagi sellist, siis ilmselt on siin vaid üks ratas, (ja üks mees), kes seda teha suudab:

(loomulikult ikka peresõiduk)

(metsatööd)

(jahilt tulek)

!!!!

Imre ostab ratast!

 

 

Ilmselgelt on Imrel Aafrika eluga kohanemine käpas. Nüüd ostab ratast...ei tea, mis ta sellega teeb. Loobub autosõidust. Tumeroheline, Hiinas tehtud, terasest.

Imre käivitas uue ärisuuna..!

Kuna iga kevad/sügis (oleneb kus pool ekvaatorit lugeja on) mesilased asuvad oma rännakule ja tavaliselt okupeeriva igsuguseid õõnsusi. Varem Imre on neid välja koukinud töötav kraana noole seest, saeliinide õõnsate talade seest, kuivati uste seest jne. Ühesõnaga sobivad kõik õõnsused.

Näiteks kui kontori hoone on tehtud puit paneelidest ja oksakoht on välja kukkunud, siis sobib ka see. Mõnikord löövad mesilased isegi töötajad välja, kuna nüüd nemad elavad siin...

See aasta on asutud ennetavale tegevusele. Imre on lasknud paigaldada erinevatesse kohtadesse saeveskisse mesitarud, mis siis sülemid kinnipüüavad. Hetkel peaks kuni 9 taru juba olemas olema ja enamus ka asustatud.

Küsimused tulevikuks:

- kas hakkata ise mett tootma?

- müüa tarud maha?

Hetkel töörahu säilis, kui suunata mesilasi. 

Inimene ja loodus!

550 kilomeetri tehniline osa.

Selline siis minu Honda esimene hammasratas, mis hakkas valjuhäälselt protestima mäest üles sõites.
Hea, et enne ei teadnud, kui 70 km enne kodu.Muidu oleks terve tee muretsenud.Asfaldil ei seganud see sõitmist 99km/h. Hoolimata sellest, et see hammasratas mind koju tõi, ma sellega enam välja küll ei lähe.
 Aadu märkas 25 km enne kodu, et mul esirehv tühjem kui enne.Ütles aga alles 1 km enne kodu.Ise ma ei tundnud , et rehv tegelikult täitsa tühi juba oli. Õnneks jätkus survet niipalju, et rehv veljel püsiks, mis ei takistanud sõita seesama 99km/h.
 Võtsin praegu maha Aadu ratta aku, mis mulle terve matka jooksul kõvasti jalavaeva tekitas ja Aadule peavalu parkimiskoha leidmisel.Parkida tuli alla mäge suunas, kui võimalik. Suurem peavalu oli, et ei tohtinud välja surra lasta.Ei saa veel aru, mis selle akuga on, et ei lae täis.Ilmselt ainus adekvaatne diagnoos on , et hiinakas.

Mootorrattaga tiirutamas! Sao Hill - Iringa - Ruaha - Sao Hill - ca 550 km

Masaide stepid. Nagu näete on see just sobiv lehmakarjade karjatamiseks. Rohelus igalpool.

 

White Masai!

Kuna mootorratta aku ei tööta, siis käima saab vaid lükates. +30 C käes lükates lähevad prillid uduseks...ja ei saa enam ees kanda. Kuid muidu sai liiva, põõsa ja uhtorgude slaalomit sõitta. 

Rehvivahetus 2 korda. Esimesel korral 1 tund ja teisel korral 38 minutit. Harjutamine teeb meistriks. Rehvi sisse oli ennast säädinud täiesti sirge nael. Mis tähendab, et selle oli pidanud tee peale viskama, kas valge mees, hiinlane, hindu või keegi kolmas. Ükski tansaanlane sirget naela ära ei viska...

Valge mees ja LIHAHIMU!

Olen kohalike ja nende liha vahel. Siga oli täiesti elus ja kui sügada siis ruigas. Ootas oma tundi! Hetkel ei tellinud Imrega seapraadi. 11,5 tunnise matka jooksul said mehed Coca Colat ja tsiklid bensiini...sõitsid mõlemad. 

Kogu sõit oli kokku 6 tundi esimel päeval ja 11,5 tundi teisel päeval. Kokku 550 km. Siin juba üsna kodu lähedal.

Saatkond...

Senegali saatkond. Dar es Salaamis. 

Asub nimelt kohviku parkla taga nurgas. Saab ka niimodi kui muud võimalust ei ole. Samas kohvik on saatkondade rajoonis, mis oli ilmselt koha valikul kõige tähtsam. Ei maksa ülbitseda kui raha ei ole...