Uus kogemus

Tere!

Et kõik ausalt ära rääkida pean alustama sellest, kuidas täna kotti pakkisin.Nimelt oleme juba aafrikas nii kaua olnud, et ei viitsi fotoaparaati enam kaasa võtta.Nagunii kõik kordub.Seega ka pilte pole uusi.

Aga just siis kui ei võta, on miskit huvitavat ka.Kui Dari sõitsime, siis näiteks olid elevandid tee ääres ja kaelkirjakud ja isegi pühvlid, kes muidu kaugel eemal.Aga see selleks.Täna käisime Daris purjetamas.Sõitsime neljakesi suurema paadiga(varasematest sissekannetest Ngazi järvelt on ka pilte näha).Ookean ikka mõnus oma suurte lainetega ja soolase sooja veega.

No jah, kuna fotokat polnud, siis ikka miskit põnevat toimub.Seekord juhtus nii, et õnnestus saada ühe HobieCat 16 katamaraani peale soodimeheks. Roolimeest polnudki.Selle asemel oli vahva rootslanna. No võistlusest ei saanudki asja, sest roolinaine magas stardi maha ja kaotasime vast 10-15 minutit. Teised ammu läinud.Üritasime ikka sõita rada, aga pärast ümberminekut loobusime ja sõitsime lihtsalt rõõmu pärast. See oli minu elu esimene kord sõita katamaraan tüüpi alusega.Rippuda kogu aeg trapetsis on ikka päris kõva füüsiline koormus.Kahjuks midagi suurt näha pole, kus oled või mis teed.Vahel käisin veest ka läbi. Oli mis oli, aga eks proovin võimaluse korral kindlasti uuesti, kuigi just väga vaimustusse sellest paadiklassist ei sattunud.

Seniks peame aga oma järvel Laseri sõitu lihvima, et mõnikord Dari teistega jõudu katsuma tulles mitte ringiga sisse saada.

Pühapäeva hommikul tuleb minna tagasi metsa. Muidugi tegelema Hew Saw saeveskiga.

Kiire internet

Tere

Kuna Marko on endale Dar es Salaamis sebinud kiire interneti, siis ma saan veel videoid üles laadida, mida olen küll proovinud metsas teha kuid metsas ei saa. Jõuab kõik see hea asi ka Aafrikasse, millega te olete seal valgete pesas harjunud ja ei mõtlegi selle üle. Meie jällegi käies pealinnas tunneme rõõmu lihtsatest asjadest nagu korralik kauplus, oliivi õli, kiire internet, mozarella juust jne.

Siit siis järgmine Aafrika töö näide. Kuidas saada rikkaks sellise töö viljakusega?

25 MB video läks blogisse üles. Teen ühe mõnuoige arvuti taga...sellis asja pole ikka meiega ammu juhtunud. Kui keegi saadab meile üle 10 MB e-kirja siis läheb ikka 2 päeva tavaliselt kui satub nii hea internet olema, et saab alla laadida. Kuid Dar'is on juba kiire internet kohal...

Minu küsimus: "Kuidas saada rikkaks sellise töö viljakusega?" - on täiest vale küsimus, see väljendab õhtumaa kutuuri nägemust maailmast. Ilmselt ei oleks neil häda midagi kui nad rikkaks ei saaks (meie mõõdupuu järgi) ja üldse valged siin teevad ikka oma agendat...nii abi organisatsioonide kui muuga (on saanud minust suur abiorganisatsioonide vastane, mõningaste mööndustega). Ehk ka meie, teeme ikka äri ja õpetama neid äri tegema. Ehk ükspäev teevad nad äri paremini kui meie ja võtavad ikka oma osa maailma majandisest...

Meil on blogisse tulnud külastajad Googele kaudu kui nad on otsinud sõna "HewSaw" - seega edaspidi kirjutame iga blogi kande lõppu HewSaw siis saame veel otsingust tulemusi ja pange kommentaaridesse ka... :) Veisto OY turundus mehed saavad siis hiljem mõelda, miks Google nii töötab...HewSaw, HewSaw...

Pinus elliota + ehitus

Siit üks pilt kui palju on vaiku siinses männis (pinus elliota) - seetõttu saab laua panna põhimõtteliselt tikuga põlema. 

Kuidas meil saeveski ehitus ka käib. ei ole eriti kiire tegevus, kuid liigub. Seega ...

Kilimanjaro - 5895 m - Lõpetuseks

Kilimanjaaro loo lõpetaks mõnede meeleolu piltidega. Siis tagasi töö lainele Blogis. Vähemalt minupoolt. Blogi peame ikka kolmekesi, kui tähelepanelik lugeja on aru saanud. (Imre, Aadu ja Marko)

1. Pargi värav, kust siis hakkab minek.

 2. Seltskond saabunud alla ... värvasse tagasi peale ronimist

 3. 2ks vaadet ja 5000 peal viimane ühispilt öösel kell 3:00 AM

  

Head proovimist ka 


teistele!

Kilimanjaro - 5895 m - Panoraamid

Panoraamid on vahel ronimisel tähtsamatki, kui ronimine ise. Peale tunde jalgade ette vaatamist jääd seisma ja suunad pilgu kaugusesse. Mägironimise oluline osa!

1. Zebra rock

2. Gilmans point ja päikesetõus

 

 3. Esimene vaade Kilimanjaro peale :)

 4. Horombo hütt

5. Liustik ülevaltpoolt vaadates (üsna tipu lähedal)

See pilt sai tehtud nii, et kuna hapnik oli lihastest täiesti otsas ja ma liikusin an-aeroopses faasis siis umbes iga 20 sammu järel tuli peatuda. Puhkuse ajal peab siis ikka ringi vaatama:

(järgneb)

Kilimanjaro - 5895 m

 

Siit siis esimesed pildid, meie tipugrupp Zebra kivi juures umbes 3700m peal. Lisaks siis klassikaline Kilimanjaro vaade, kus ka näha palju lund on alles jäänud Aafrikasse. (Lõuna Aafrikas pidi ka vahel sadama). Need ees olevad onnid on WC'd.

Tehtud!

(järgneb)

Lõpuks ometi!!!!

Täna on siis PIDUPÄEV. Tegelt oli see juba 2 nädalat tagasi, kuid ei olnud mahti vahpeal postitada. Me hakkasime saeveskit ehitama. 2 nädalat siis tegelit töö käinud ja ehk siis tehakse täna või homme palgisorteeri vundamentidele esimene valamine. Samas ei julge me ikkagi valmimisaega ennustada, kuna vaatme kuidas ehitus tempo on esimesel paaril kuul...siis hakkame mõtlema tehnoloogia paigaldamisest.

Nagu pildil näha siis töö käib käsitsi. Loodan, et ikka mäletate blogi alguses liikunud videosid, kus ehitusel tehakse kõik käsitsi. See siiski siin reaalsus, hetkel arvutus näitab, et masina kasutamise eelis on vaid ajas, mitte hinnas. Samas seda masinat ei ole ka võtta kuskilt...ning kui paned masina siis peab ju kõik muu hakkama kiiremini töötama - altes betooni tegemisest ja planeerimisest. Ei tasu unistada, (et hakkab kiiremini tööle, masin seisab ja raha kulub rohkemgi) et asi kindla peale valmis saada ei maksa siin uut leiutama hakata. Teeme nagu kohalikel kombeks.

Peaks siis siin kokkuvõtte tegema: Oleme esimesest plaanist maas ca 60 nädalat, ehk üle aasta. Olles rääkinud mõne muu valgega ümbruskonnas siis see ei pane neid imestamagi. Üks Zimbabe firma teeb siin väikes (2-3 Mw) hüdrolektrijaama, neil olukord selline, et 2,5 aastat maas algsest ehitus graafikust. Seega ei ole me ei paremad ega kehvemad, vaid ikka mööda tallatud rada Aafrikas. Üldiselt ega siin kiiresti ei muutu midagi.

Vähemalt nüüd siis ka meie algne siiatulemise mõte hakkab jumet võtma. Mitte, et me oleks vahepeal niisama istunud. Männi tooted toovad kasumit näiteks juba. Elektripostidega peab veel tööd tegema, seal muid jamasid...nagu see, et TANESCO ei maksa raha jne. Seega arendame asja edasi.

Ega ei oska siin muud kokkuvõtteks öelda, et "Life is tough in Africa!"

P.S: Tegelikult meil paberid korras ei ole ja ehitus luba ei ole. Otsustasime, et võtame kohtuasja vastu kui vaja...või kui keegi mulisema tuleb. Tansaanias hetkel valmised ja minister keskkonna luba lihtsalt ei väljasta (mis on viimane puudu olev document), kuna sõidab mööda riiki. Ministeeriumi ametnik ütles, et hakake pihta, et külma allkirja saan. Peale seda siis ehitusluba vaja taodelda...

Parimad töötajad 2010

Esiteks vabandust piltide kehva kvaliteedi pärast. Nii need kohalikud siin vahel fotoaparaati kasutavad...endale ei tundunud tal midagi valesti olevat.

Tegu siin siis aasta parimate töötajate premeerimisega. kuna 2009 sellist üritust ei olnud siis andsin üle 2009 ja 2010 parimad töötajate "sertifikaadid". Lisaks sai iga töötaja 10 tk 2,5x1 meetrit katuseplekki, 10 kg riisi ja 5 liitrit päevalille õli. Tase selline, et selline auhind hoopis olulisem...lisaks kui inimesed kandideerivad mulle tööle siis ka ikka CV'le lisatud, et mitu korda siis kuskil keegi parimaks töötajaks valitud.

Üritust korraldasid nad ise (HR osakond). Kõnesid oli umbes 8 tk - sealhulgas ka minult (Aadu). Siis oli ühine söömine (Tavaline lõuna ettevõtta sööklas on riis, oakaste ja tee) Sellel puhul siis lasime maha lüüa 1 lehma, 20 kana, rohelist ja ka kartulit...lisaks sai iga töötaja prae juurde limonaadi. Meeleolu missugune laupäeval 12:30...peale seda üritust saeveskist läbi käies nii mõnigi töötaja tänas...ehk siis asi siin väga oluline neile ja nende kultuurile. Nagu te isegi aru saate on Nõukugude riik siin ka oma osa andnud...üldse on Nõukogude asju siin palju näha just töötajate poole pealt - Tansaania tööõigus on sama mis Eestis (enne viimast muudatust) ja kust see on maha kirjutatud?

Siis sain ka istuda presiidiumis selle koosoleku ajal - presiidiumi pidid nad ka tegema koguaeg, kui neil on oma koosolekud...külas või õkskõik kus mujal.

Lisaks ürituse lõpus tuvustas ennast NSSF (National Sosial Security Fund) - ehk tegu Haigekassaga eesti mõttes. NSSF alustas Tansaanias 5 aastat tagasi ja inimesed ei oska veel haiglas käies uurida, kas nende eest tööndja mksab ja mis ja kuidas... Kuna me oleme 2 aastat maksnud raha NSSF fondi iga töötaja eest siis meie töötajad peaksid saama arstiabi osas toetust. Lähim haigla millel on leping NSSF'iga asub aga 100 km kaugusel - oleme siin juba pikka aega puskinud, et NSSF teeks meie lähedal oleva haiglaga ka lepingu, muidu nagu ilmaasjata maksame, kuna keegi abi ei saa.

Liigume, loome kollektiivi. Ehk nagu ametiühingu esimees oma kõnes ütles "Dear MD, please give workers a chance to work, tools to work and we will work!"

Kõik toimus väga ametlikus õhkkonnas!

Safari

10 kuusele poisile pakub safaril looma nägemine rõõmu 3 sekundiks. Kuid peale seda sama looma uuesti näha on jällegi 3 sek rahu majas jne. Samas autos olevat õhu konditsioneeri nuppu võib 10 minutit uurida ja lülitada.

Kalambo Falls

Kalambo falls i kõrgust annavad eri allikad erinevalt, nii, et vaadake ise endale meeldiv, aga selles on kõik ühel meelel , et see on Aafrika kõrguselt teine juga. Reede oli vaba päev , sest lõppes ramadan.Seega oli mul hea võimalus teha pikem tiir.Käik Zambia piiripunkti näitas juba tee ja selleks kuluva aja ära eelmine kord.Nüüd siis keerasin piirilinnast Tundumast põhjapoole, suund Tanganyka järve poole.Linnapiiril veel kerge õhtusöök kohalike kartulikrõpsudega.Kalambo juga on mõni kilomeeter enne järve. Esimeselpäeval kaugele ei jõudnudki.424 km oli sõidetud, kui öömajale sättisin.Üritasin seekord ennast paremini peita, et mitte kohalike huviorbiiti sattuda.Hommikul nad küll läksid lähedalt mööda, kuid ei märganud.

Laela küla keskus.Vasakult sain kartulid, paremal üritatakse müüa kõike bussireisijatele.

Alustasin kell kaheksa.Teel peatas mind politsinik, kes rääkis head inglise keelt ja esmakordselt Tanzanias oleku ajal küsiti tsikli kindlustust ja teeluba.Seejärel küsis juhiluba ja vaadates seda imelikku kaarti küsis veel passi.Kõik ära vaadanud jäi rahule ja soovis head teed.Otse ees oli kartulikrõpsu müüa.Ütlesingi politseile, et kui sa mu korra juba kinni pidasid, siis ma teen hommikusöögi ka.Soovis head isu.Seal ma siis istusin tsikli seljas ja nosisin Leathermani kääridega mustast kilekotist kartuleid.

Seejärel ajasin ühe kana teel alla,sest nii lolli looma polegi enne näinud.Jalgratturitest püüdsin vähe hoolsamalt mööda saada.Eeldades, et nad on aeglased oma manöövrites, kuigi vahel olen trehvanud, et lolluste peale on nad iseäranis kärmed.Siis tankisin mingist kuurist bensiini,et aju see osa ,mis kütusevaruga pidevalt tegeles saaks veidigi puhata.Oli küll kaasas 15 liitrit , aga ilma ostmata polekski välja tulnud, nagu algne plaan ette nägi, Polnud ma ju enne kindel, kas seal ikka saada on.Küsisin otseteed järgmisse asulasse.See ühines küll varsti ka minu maha pandud rajaga.Siis peale tagumise amortisaatori lõppemist varsti läks ka pakiraami alune tsikli raam pooleks.Seejärel pakkisin asjad pakiraamilt taha istmele,jättes endale ainult hädavajaliku ruumi vastu bensiinipaaki.Kella kahe paiku ikkagi jõudsingi kose juurde.Seal muidugi ainult kosk, ei mingit muud turismile viitavat asja.Zambia poolel olid trepid ja rajad ja turistid pididki rohkem sealt poolt seda vaatamas käima, rääkisid kohalikud, kes jooksid mulle järele, kui küsisin, kus kosk asub.Oli ikka sügav lõhe küll, kuhu vesi kukkus.Alla minek poleks lihtne olnud ja nii piirdusin üle serva piilumisega.Poole tunni pärast hakkasin tagasi sõitma.Põikasin veel läbi Tanganyka järve äärest, et seda vaadata, ei muud.Selleks läks vist jälle tund, kuigi gps näitas, et järv asub otsejoones 8 km kaugusel.

Selle päeva läbisõiduks kujunes 342 km.Polnud ju asfaltteed ka.Laagri sättisin üle lageda asuva metsatuka veerele, et kusagilt välja ei paistaks.Seda tegin tegelikult juba pimedas.Aga võta näpust, kell 23.19 näen, et lamp valgustab telki.See oli jahimees, kes seal omi asju ajas.No hea seegi, et ei olnud lihtsalt nokastanud huudisimulik.Need poleks sinna viitsinud tulla.

Hommikul kell seitse minema .Gaasi käepide enam ise tagasi ei läinud, vaid tuli tagasi keerata.Kasutasin seda viga kui püsikiiruse hoidjat sellel ajal, kui jope tuulutusavasid reguleerisin või gps näppisin või lihtsalt selga sirutasin.Puru tagumine amort ei lasknud kruusal normaalset keskmist kiirust hoida.5km enne asfalti läks pooleks ka teine raami pool.Nüüd jäi kogu tagumine poritiib koos numbriga pakiraami külge rippuma.Muidugi juba enne olin kasutanud lisakütuse paaki kallamise järel vabanenud koormarihmu tagaosa toestamiseks.No nüüd oli bensiin otsas ja võtsin viimased rihmad tagaraami riputamiseks käiku.Varju pealt oli hea vaadata ,kuidas see rihmapusa seal taga õõtsus.Kolmanda päeva läbisõiduks kujunes 543 km.Kell 18.12 jõudsin koju, seega valges.

Isa Flinstone oli vist oma autoga linna peale laiama sõitnud, teda ma ei näinud.

Rege rauta suvel.

Kaua neil ratastel raamid kestavad?

Mpui "bensiinijaam"
Siin on raam veel terve ja asjad pakiraamil.

Siin juba asjad külgedelt ära võetud ja tagaistmele paigutatud.Tagaplaanil Tanganyka järv.