Kalambo Falls

Kalambo falls i kõrgust annavad eri allikad erinevalt, nii, et vaadake ise endale meeldiv, aga selles on kõik ühel meelel , et see on Aafrika kõrguselt teine juga. Reede oli vaba päev , sest lõppes ramadan.Seega oli mul hea võimalus teha pikem tiir.Käik Zambia piiripunkti näitas juba tee ja selleks kuluva aja ära eelmine kord.Nüüd siis keerasin piirilinnast Tundumast põhjapoole, suund Tanganyka järve poole.Linnapiiril veel kerge õhtusöök kohalike kartulikrõpsudega.Kalambo juga on mõni kilomeeter enne järve. Esimeselpäeval kaugele ei jõudnudki.424 km oli sõidetud, kui öömajale sättisin.Üritasin seekord ennast paremini peita, et mitte kohalike huviorbiiti sattuda.Hommikul nad küll läksid lähedalt mööda, kuid ei märganud.

Laela küla keskus.Vasakult sain kartulid, paremal üritatakse müüa kõike bussireisijatele.

Alustasin kell kaheksa.Teel peatas mind politsinik, kes rääkis head inglise keelt ja esmakordselt Tanzanias oleku ajal küsiti tsikli kindlustust ja teeluba.Seejärel küsis juhiluba ja vaadates seda imelikku kaarti küsis veel passi.Kõik ära vaadanud jäi rahule ja soovis head teed.Otse ees oli kartulikrõpsu müüa.Ütlesingi politseile, et kui sa mu korra juba kinni pidasid, siis ma teen hommikusöögi ka.Soovis head isu.Seal ma siis istusin tsikli seljas ja nosisin Leathermani kääridega mustast kilekotist kartuleid.

Seejärel ajasin ühe kana teel alla,sest nii lolli looma polegi enne näinud.Jalgratturitest püüdsin vähe hoolsamalt mööda saada.Eeldades, et nad on aeglased oma manöövrites, kuigi vahel olen trehvanud, et lolluste peale on nad iseäranis kärmed.Siis tankisin mingist kuurist bensiini,et aju see osa ,mis kütusevaruga pidevalt tegeles saaks veidigi puhata.Oli küll kaasas 15 liitrit , aga ilma ostmata polekski välja tulnud, nagu algne plaan ette nägi, Polnud ma ju enne kindel, kas seal ikka saada on.Küsisin otseteed järgmisse asulasse.See ühines küll varsti ka minu maha pandud rajaga.Siis peale tagumise amortisaatori lõppemist varsti läks ka pakiraami alune tsikli raam pooleks.Seejärel pakkisin asjad pakiraamilt taha istmele,jättes endale ainult hädavajaliku ruumi vastu bensiinipaaki.Kella kahe paiku ikkagi jõudsingi kose juurde.Seal muidugi ainult kosk, ei mingit muud turismile viitavat asja.Zambia poolel olid trepid ja rajad ja turistid pididki rohkem sealt poolt seda vaatamas käima, rääkisid kohalikud, kes jooksid mulle järele, kui küsisin, kus kosk asub.Oli ikka sügav lõhe küll, kuhu vesi kukkus.Alla minek poleks lihtne olnud ja nii piirdusin üle serva piilumisega.Poole tunni pärast hakkasin tagasi sõitma.Põikasin veel läbi Tanganyka järve äärest, et seda vaadata, ei muud.Selleks läks vist jälle tund, kuigi gps näitas, et järv asub otsejoones 8 km kaugusel.

Selle päeva läbisõiduks kujunes 342 km.Polnud ju asfaltteed ka.Laagri sättisin üle lageda asuva metsatuka veerele, et kusagilt välja ei paistaks.Seda tegin tegelikult juba pimedas.Aga võta näpust, kell 23.19 näen, et lamp valgustab telki.See oli jahimees, kes seal omi asju ajas.No hea seegi, et ei olnud lihtsalt nokastanud huudisimulik.Need poleks sinna viitsinud tulla.

Hommikul kell seitse minema .Gaasi käepide enam ise tagasi ei läinud, vaid tuli tagasi keerata.Kasutasin seda viga kui püsikiiruse hoidjat sellel ajal, kui jope tuulutusavasid reguleerisin või gps näppisin või lihtsalt selga sirutasin.Puru tagumine amort ei lasknud kruusal normaalset keskmist kiirust hoida.5km enne asfalti läks pooleks ka teine raami pool.Nüüd jäi kogu tagumine poritiib koos numbriga pakiraami külge rippuma.Muidugi juba enne olin kasutanud lisakütuse paaki kallamise järel vabanenud koormarihmu tagaosa toestamiseks.No nüüd oli bensiin otsas ja võtsin viimased rihmad tagaraami riputamiseks käiku.Varju pealt oli hea vaadata ,kuidas see rihmapusa seal taga õõtsus.Kolmanda päeva läbisõiduks kujunes 543 km.Kell 18.12 jõudsin koju, seega valges.

Isa Flinstone oli vist oma autoga linna peale laiama sõitnud, teda ma ei näinud.

Rege rauta suvel.

Kaua neil ratastel raamid kestavad?

Mpui "bensiinijaam"
Siin on raam veel terve ja asjad pakiraamil.

Siin juba asjad külgedelt ära võetud ja tagaistmele paigutatud.Tagaplaanil Tanganyka järv.

Meelelahutust.....

....ikka ja jälle satume mingi supi sisse, kuigi oldud siin juba poolteist aastat.Vaja kapiukse käepidemeid.Läksin poodi ja juba kogenud mehena küsisin , kas minu väljavalitud käepidemeid on kokku vajalik 18 tk, ehkki mul kõiki kappe veel pole.Pärast ei pruugi ju olla enam selliseid, tuleb kohe ette mõelda. No oli ikka 18 tk.Raha vahetas omanikku ja ma siis üle ka lugema ei hakanud.

Kodus selgus, et ongi 18 tk, aga mitte ühesugused.Nimelt 12 tk oli selliseid nagu küsisin ehk siis pildil alumine.Seejärel leidsin kaks järgmise kujundusega, mis suht sarnased tõesti ja ehk pimedas poeriiuli vahel lugedes jäi märkamata.Aga siis oli veel kolm suurt kaart ja lõpuks üks sootuks teistsugune isend.Kas see on kohalike meelest sama või mis neil üldse mõttes on, ei oska öelda.Eile poest küsides muidugi polnud sellist sorti nagu mul juba 12 tk on, olemas.Kahjuks käib sama stsenaariumi järgi kogu Aafrika ooper. You are welcome!

Maksud - piiril

Viimasel korral tulin Tansaaniasse jalgratas kaasas. Piiril muidugi tädi vaatas pika pilguga, et mis siis nüüd sellises kastis on. Pidasime läbirääkimisi isiklike asjade kaasavõtmise osas...kaotasin ja maksin impordi maksu. Allpool pildil siis näha ka ametlikud dokumendid, kui tood isiklikku jalgratast maale. Maksu määra osas sain allahindlust - tolliametlnikul täiesti selline suva olemas. Muidugi kui eelneva läbirääkimiste käigus tädi vihale ei aja. Läks ratta projekt 14% kallimaks kui planeeritud. Nüüd saan siin rattaga ringi sõitta.

LINK

Politsei ei ole veel ametlikku paberit andnud. Peaks küsima, ei tea mis teevad. Viimanekord kui toimusid "läbirääkimised" politseiga siis viisakalt tänati vähemalt...et neilt "teenust" ostsin. 

Veel infoks, kui keegi tahab ratast lühiajaliselt maale tuua. Näiteks jalgrata matkale minna siis võta ostudokumendid kaasa ja piiril maksad 2 korse ostuhinna. See siis makstakse sulle tagasi kui lahkud. Ärge siis kalli rattaga matkale minge Tansaaniasse.

Uued masinad

Kui mäletate siis umbes 7 kuud tagasi oli siin ka kanne, et sai käidud uurimas metsas, et milliste masinatega saab ka vihmaperioodilt metsast kätte euca poste. Tänaseks siis tulemus käes. Masinad kohal ja hakkavad tööle. Ülemisel piltidel siis ülenadmine tarnija poolt. Küll nad tööle hakkavad, kui kommenteerida Imre kommentaari, et kas neist tööinimesed saavad...lihtsalt mõni mõtlev on vaja sekka poetada.

Siin allpool siis leiutis. Ülekandeketi pinguti...ühel meie vanal traktoril.
Made in Africa! (puust)

Kuidas ma Zambias käisin

Laupäevaks plaanisin pikema tsiklisõidu.Mõlemad plaanid viisid nagunii läbi Tunduma ,mis on Tanzania/Zambia piirilinnaks.Et jõudsin siiski kella poole kaheks kohale, otsustasin minna Zambiasse, sest pimedani aega ju oli 6 tundi.
See oli hullumaja sõna tõsises mõttes, mis seal toimus.Kõige parem kirjeldus oleks vast võrdlus aafrika turuga, kus rekkad ja kärumehed ja ülekoormatud jalgrattad lettide vahel seiklevad.Tsikliga sain kohale mööda kõnniteid ja autode vahelt läbi vingerdades.
Piiripunkti tädid tegid viisa naksti ära ja võtsid 50$ teenuse eest.10 dollarit tuli juurde osta, sest Tanzania poole "ärimees" oskas mulle sokutada liiga kulunud rahatähe, mida Zambia vastu ei võtnud.Eks siis sain kasutada ka kohaliku raha Kwachat, mida olin igaks juhuks enne ostnud tansaania šhillingite eest.Äkki tädid märkasid, et mul polegi Tanzaniast väljasõidu templit.Tuli minna tagasi Tanzania poolele, kust ma olin autode virr-varris piiripunktist mööda sõitnud.Tegin siis seal ka asja ära, kartuses, et äkki läheb jamaks, kuna mul juba Zambia viisa sees, aga õnneks neil kama, peaasi, et tempel löödud saab.Tempel on siinmaal üldse kõva sõna.
Seejärel võisin minna rahulikult uuesti Zambiasse, et küsida ,kas tsiklile ka kindlustus või teemaks vaja vormistada.Selleks juhatati mind ümber nurga.Ei olnud seal kirja maja ega ukse peal nagu ka Tanzania poolel.Ise aima.Kohalikud aimasidki õieti.Leidsingi õige office, aga ofitser oli lõunal.Küsimusele , millal tuleb, sain aafrika vastuse, et pärast lõunat. No seisin seal ja uurisin, mis dokumente võib vaja minna.Tahtsin protsessi kiirendada, kui ülemus tuleb, oleks juba ühtteist teada.Tuli välja , et vaja olnuks läbi käia Tanzania tollist ja tsikkel välja vormistada. Eks läksin tagasi.Piir on kitsas värav, kus väravavahti pole,ja kust siis kogu see pööbel läbi peab pugema.Tanzania tolli maja oli immigratsiooni kontori vastas üle tee.No ei mingit silti muidugi.Seal siis läks vaja mootorratta originaal passi ja volitust, kuna tsikkel firma nimel.Volitust mul polnud, aga selle ajasime joonde visiitkaardiga, kus minu nimi ja firma nimi korraga peal.See siis viis mind ratta omanikfirmaga kokku.See selleks. Tehniline pass jääb tolli ja selle saab tagasitulles kätte.Et sa ratast vist maha ei müüks .Hakkasin siis dokumente vormistama.Selgus, et vaja on passikoopiat.Lähim koopiamasin aga asus kusagil piiripunktist väljas.
Siis sain aru, et enam pole mingit mõtet Zambiasse minna, sest kell oli juba 15.30.Aga veel oli vaja teha kusagil passist koopia, vormistada ratas välja ja Zambia poolel tegeleda selle sisse vormistamisega.Selle viimase hinda ka veel ei teadnud.Ühesõnaga oleks saanud Zambias sõita kuhugi ainult paar tundi(valge aeg).Seega võtsin oma dokumendid tagasi ja läksin jälle üle tee piirionu käest templit saama, et ma tulen Tanzaniasse .Tempel juba langes, kui äkki mees märkas, et mul ju pole Zambiast väljumise templit.Seega saatis ta mu Zambiasse võtma väljumise templit.No krt ma polnud sinna ju veel õieti saanudki.Ok.Tagasi Zambiasse.
Tempel tädide üllatuseks passi ja Tanzania piiripunkti järgmise templi järele.Tempel käes, andsin gaasi, et kaugemale saaks.Tegelikult kui oleks kohe õigest otsast alustanud, siis on see piiriületus vist täiesti teostatav.Autoga küll ei kujuta ette, kuidas sinna ligi pääseb, sest selline ummik on ümber selle jama seal.
Oli mul ju varuplaan minna Sumbawangasse.Kui 20 km sõidetud sai, avastasin, et kaasavõetud 10 liitrit lisabensiini oli pakiraamilt kadunud.No minu oma sidumise viga, ei muud.Lihtne rehnutt ütles, et 10 liitrit paagis sinna sõiduks on ok ja lisabensiin tagasisõiduks.Nüüd aga poleks tagasi saanud.Ilma varuta tühermaad avastama ikka ei lähe.Seega ots ümber ja tagasi.Suund Mbeya´sse, sinna hotelli ,kuhu planeerisin reede õhtul jõuda, aga ei jõudnud.Siis algas võidusõit pimedusega.Täpselt 18.45 koos esimese hämarusega astusin registratuuri sisse.
Sain valgete inimeste restoranis kõhu täis vintsutada ja pärast sooja dušši korralikku voodisse linade vahele keerata.
Hommikusöök söödud, keerasin otsa kodu poole.Õhtul käisin veel metsalangetamist vaatamas, kus Aadu üritas kohalikest neegritest dresseerida tööloomi.Eks tulevik näitab selle töö viljakust. Jälle ralli, et enne pimedat tagasi jõuda.Bensiini pidi ka nappima arvutuste jägi, et tagasi saada.Olin valmis seda kusagilt külavahelt pudelitega hankima, aga vist jätkus.Reservi peale keerasin kraani 12 km enne kodu.Kodus huvi pärast lasin paagi tühjaks, et teada, kui palju veel alles oli. 0,6 liitrit oligi veel ainult paagis.Seega oli varu veel 12 kilomeetriks ilmselt.
Esimese päeva lõpuks oli sõidetud 486 km ja teisel päeval tuli otsa 394 km.Tubli ratas.Honda XR 250

Konkurent

Siit mõned pildid meie konkurentidest ja nede sae tehnoloogiast. Ostad 0,5 hektarit metsa...samas langetad, samas teed ise isessande saele, samas saed. Ainult lauad viiakse ära. Muu jääb siis maha langile, mille loodus omastab. Nagu ka pildil näha on saagi ringi ajav mootor vesijahutusega (see 200l tünn).
Alloleva panoraam siis näitab kuidas töö käib!

Déjà vu

Tabas meid Imrega Déjà vu moment! Piltidel olevatest meestest JCB juht ja punase särgi/mütsiga mees on vajalikud. Muud on kogunenud ümbruskonnast vaatama, mis toimub. Esiteks on tegu saeveski territooriumiga, kus siis nagu niisama jõlkuvadi mehi ei tohiks olla...

Lahutus

Pulmadest Tanzanias on juba räägitud.Nüüd on käes lahutuse kord. Nimelt pärast meie aastast kooselu otsustas Aadu hakata elama koos Katiga.Käimasoleva lahutuse käigus olen pidanud tegelema alates aprillist vähemal või rohkemal määral uue kodu remondiga.Seoses sellega on tekkinud mitmeid mõtteid.
Teadupärast on Aafrika just inimkonna häll.Tanganyka järvest Victoria järveni on ala, kust inimesed maailma laiali arenema hakkasid.Aga häll on häll.Seda ei muuda ka Jaapani kõrgtehnoloogia.Kahju, et siinsed rahvad ise veel hällist välja pole saanud.
Kohalik fundi (meistrimees) vahetas aknaklaase, mis ta kremoonide paneku käigus 4 ära lõhkus. Vana kitt võeti ära kruvikeeraja ja ..... pooliku tellise abil. Minu küsimise peale toodi siiski ka haamer ja ei kaugelt....teisest toast.Harjumuse jõud on ikka suur.Oleme endiselt külas kiviajas.

järgneb.....

Pisuke Eesti Tanzaania päevalehes!

Täna oli ilmselgelt esimene kord, kui Tanzaania päevalehes miskit moodi Eestit mainiti:)

Algus tehtud

Kui ei alusta, siis ei tule ka midagi...


Plaan oli reede õhtul minema tõmmata, aga
ei saanud kuidagi ennast käima.Lõpuks õnnestus
kola rattale saada ja päikesele vastu kihutada laupäeval 11.30.

No teed siin on nagu on.Pärast külje mahapanekut otsustasin valida suuremaid teid ainult.Paraku sattusin kaardil oleva suure punase joone kohal ikka meie mõistes ilma teeta metsasihile.Nagu Uku kirjutas, tuleb see kõik vastu võtta ,mis Jumal meile ette saatnud on.Kahjuks üks rajavalik üle soo lõppes lagunenud soosilla juures.17 km mööda kuiva heinamaad ja avastad, et 1982 aasta kaardil olev tee on alles ja sillad (3 tk järjest) olemas, aga 2010 aastaks olid silla puu osad ära mädanenud.Kuna ei suutnud sedakorda jumala kätetööst üle olla, siis sõitsin tagasi.Eesmärgini oli jäänud 1,4 km.Minu ring tuli kokku 37 km.Sõitsin ühesõnaga ümber jõe alguse.

Plaan oli jõuda Ruaha rahvuspargi piirile, kui veab, siis vaadata River Lodge üle jõe.Paraku läks enne pimedaks ja jäin metsa.100 m teest kõrvale põõsastesse, et välja ei paistaks.Aga no kohalikke jätkub siin teedele kogu aeg ja ju siis terased kuulsid, et metsas miski toimub.Tulid vaatama.Pärast lühikest vestlust nad läksid... ja tulid tagasi koos suguvõsaga, et oma leidu neile ka näidata.Kolm naist lapsed seljas, 6 meest.No kaks , kes alkoholist rohkem haisesid, püüdsid ikka juttu teha.Lõpuks õnnestus aru saada, et tahavad nende kodus öömaja pakkuda.Õnneks naised hakkasid lõpuks neid ära kutsuma.Sain lahti.Pool tundi raiskasid ära.Aga õhtul ju valge aeg kulla hinnas.Tegin siis süüa pimedas.See teadmine, et olen avastatud, jäi ikka häirima, sest mine tea, mis plaanid neil veel on.Kogu küla polnud ju veel vaatama jõudnud.Tekkis alati ärevus, kui teel inimesi kuulsin.Neid see pimedus ei paistnud häirivat.Jätkus neid poole üheni öösel.Õnneks külalisi rohkem ei olnud.

Hommikul otsustasin ainult suuri teid sõita.No ikka juhtus nii, et tee läks väiksemaks ja väiksemaks.Kus ma ta ära kaotasin, ei tea.GPS ja kaart enam kokku ei läinud ja kohalikud juhatasid ikka edasi ja edasi.Ise tulid järgi vaatama.No sain aru jah, mida nad näha tahtsid...kuidas ma üle jõe saan.No korjasime suuri kive eest ära ja tegin kaljusele põhjale teed
, et hoogu võtta.See oli vist üks raskeim motoalpinism, mis seni läbi elatud.Neid kaarte ei tea ikka usaldada.Edasi olid tõesti suured teed.Nendel muidugi hakkas külm, sest kiirus oli suurem.

Tiir jahtklubist läbi.Tervitused tehtud ja tunni aja pärast koju.

Kokku 288 km kahe pooliku päevaga.Keskmine sõidukiirus 32 km/h. Ah et kuidas nii aeglaselt püsti saab üldse seista?Ega alati ei saagi, parem ranne siiani valus.