12.3.10
Värviline Aafrika
Elu Aafrikas on nagu tsirkus.Igas mõttes tsirkus ,kus kõik on hästi värviline. Ka siin on palju värve: kirjud autod,kirjud bussid,kirjud riided,kirjud dokumendid, sest alati on printerist lõppenud must tint ja et üldse midagi lehele saada, tuleb kasutada teisi värve peale musta.Ha-Ha-haaaa!
8.3.10
Lõvijahil Ruahas
Käisime laupäeval Ruaha rahvuspargis.Tahtsin näha krokodille.Kuna "ettenähtud" kohas krokud ei suvatsenud esineda, tuli asuda neid otsima.Lihtne ülesanne, sest ega nad jõest kaugemale ei lähe.Ilmselt armastavad ka nemad palava ilmaga varjus lesida. Leidsin jõel vaikse vooluga sisekurvi ja kõrgel kaldal põõsad kasvamas.Ideaalne koht. Jätsin auto seisma ja jalutasin kalda äärde. Ja seal oligi krokodill, kes kohe hääletult ennast vette libistas. Tuli edasi otsida, aga idee oli õige-otsida varjulisest kohast.
Sõitsime edasi ja leidsin teise sarnase koha.Jalutasin autost 15 m jõe suunas, kui kuulsin möiratust ja samal hetkel nägin kerkimas rohust lõvi pead.Olin välkkiirelt autos tagasi.Olin leidnud krokodillide asemel lõvipere redutamas varjulisel jõekaldal.Ju oli neil kõht täis söödetud pargitöötajate poolt, et nad ainult andsid signaali, et ära tule, siin on meie territoorium. Eks sai neid vaadatud pikalt ja nende rahu häirida.Lõpuks nad liikvele läksid ja üritasid ennast teisele poole põõsaid peita.Ega ei pidanudki olema tavaline, et alati lõvisid nähakse.
Pargi eeskirjade järgi ei tohi autost kaugemale minna kui 25 m ja kui ohtlik loom on lähemal kui 200m , ei tohi üldse autost välja tulla.No lõvi andiski teada, et ta on lähemal, kui 25m.Pärast ma enam eriti välja ei kippunud.
Sõitsime edasi ja leidsin teise sarnase koha.Jalutasin autost 15 m jõe suunas, kui kuulsin möiratust ja samal hetkel nägin kerkimas rohust lõvi pead.Olin välkkiirelt autos tagasi.Olin leidnud krokodillide asemel lõvipere redutamas varjulisel jõekaldal.Ju oli neil kõht täis söödetud pargitöötajate poolt, et nad ainult andsid signaali, et ära tule, siin on meie territoorium. Eks sai neid vaadatud pikalt ja nende rahu häirida.Lõpuks nad liikvele läksid ja üritasid ennast teisele poole põõsaid peita.Ega ei pidanudki olema tavaline, et alati lõvisid nähakse.
Pargi eeskirjade järgi ei tohi autost kaugemale minna kui 25 m ja kui ohtlik loom on lähemal kui 200m , ei tohi üldse autost välja tulla.No lõvi andiski teada, et ta on lähemal, kui 25m.Pärast ma enam eriti välja ei kippunud.
2.3.10
24.2.10
20.2.10
Paadid kohal
Paadid kohal. Imre lasi enda Luts (Laser) paadi siia tuua ja mina soetasin 2 kasutatud paati eestist. Nüüd on Sao Hilli laevastik kokku 5 Laser/Luts paati (2 olid enne kohal, üks kuulub klubile ja üks ka eraomanduses). Luts = Laseri litsensita koopia, me ikkagi vennasvabariigist nii mõndagi õppinud. Seega saab asuda valmistuma võistlusteks, mul olemas ka juba purje märgistus EST 52/51...oleneb mis purje üles tõmban...ehk selle paadi endine omanik eestis osales võistlustel. Igatahes uhke tunne Aafrikas Ngwazi järvel eesti purje all külili käia. Sai ka täna seda tehtud.
Igathes siia keskonda igati sobivad paadid. Võistlusi hakkame alustuseks korraldama Ngwazi järvel...3 poid olemas...raskusi veel ei ole.
Ka käis täna Kilolo'st (küla nagu Sao Hill) üks perekond jahtklubis piknikku pidamas. Lapsel mänguasjaks kaasas lemmikloom...elus!
17.2.10
Kontorirottidele! MEGA TIKUMÄNG!
Sõidab see kes oskab või siis mitte!
Kuna Imre jutu juba liiklusmärkidele viis, siis minu poolt üks pilt täiesti aksepteeritavast liiklusvahendist. Selline siis kruiisis täna linna peal. Liiklusmärke ja reegleid ilmselt ei tunne ja tehnilisest ülevaatusest pole siin keegi midagi kuulnud. Auto on sõitmiseks ja sõidetakse niikaua, kuni vähegi võimalik.
16.2.10
Veel puust asju
Pildil meie saeveskis valminud partii "liiklusmärke".
15.2.10
Fiiberoptika

Laupäevaks oli siis jõudnud tänapäevase ,kõrgtehnoloogilise fiiberoptilise kaabli kraav ka meie saeveski teeotsa.Teostatud mitte-nii-kõrgtehnoloogilise maisimootoriga ekskavaatorite abil.Aga vaata, kuis usinad netivõrgu punujad.Dar-Es-Salaamist meile on ju 600 km ja võrk läheb siit veel edasi Zambiasse.
14.2.10
Me ei ole maamatsid!
Asi millest me ei ole rääkinud eriti blogis, et meie siiatulekust saati ei ole meie ettevõttel olnud eriti hea olukord finatseerimise poole pealt. IFC (Interntional Finance Corporation) ehk Maailma Panga eraettevõtetele laenamise haru kirjutas küll laenulepingu alla kuid on peale seda venitanud laenu väljamaksmisega 9 kuud. Seega on seni kõik raha kulutatud omakapitalist... ja kerge pole olnud kellegil.
Seoses sellega käisime Washingtonis asja ajamas, kas laen ka kunagi saabub? Esimen pilt on Baracki ja Michelle kodust Washingtonist, vaimne ettekujutus sellest "valgest majast" on palju suurem kui möödasõidul takso aknast välja paistab...Neljapäevase vastuse järgi ehk makstakse raha välja...ehk tasus käia kohapeal lips ees...
Lisaks käisime ka NYC esinemas investoritele, kes tahaks investeerida meie ettevõtesse. (Omakapitali ju vaja kuna meie arenguplaanid suured). Oli huvitav kuulata ja näha millised investorid investeeriksid väärtuse loomesse 20 aasta jooksul...istandused on ikkagi põhi äri meil, see saeveski on esimen pääsuke...
1.
Esimene asi mis küsit oli, miks te arvate, et te omate seda maad ka 10 aasta pärast? Vastus oli päris hea ja toimiv...kuna IFC on need maatükid võtnud omale laenutagatiseks siis ükski uus valitsus Aafrikas ei võta seda maad meilt ära, sest muidu tuleks neil teha tegemist Maailma Pangaga ... ? aga kohtusüsteem? stabiilne keskkond? demokraatia? ...
Meil ka maad lõuna Sudaanis. 99 aastaks rendil valituses käest, kes hetkel võimul on :) ... Uganda armee just võttis selle regiooni üle, et takistada rünnakuid põhja Ugandasse...ehk küsimuse sisu on arusaadav. Sudaan ka eriline näide, sinna ei panda rohkem raha kui võime lubada kaotada.
2.
Istandused on väga hea investeering, kuna neid ei saa ära varastada (ainuke risk on tuli). Lisaks oli oluline, et ei istutatakse põllumaale ehk ei konkureerita maailma toidu pärast...
3.
Eksisteeris kindel veendumus, et mida aeg edasi seda kindlamini selline "set up" saab puhtaks rahavoo tekitajaks...on vaja üle elada lihtsalt 25 aastane kasvatamise periood ja maa ostmise rahavoog ja kui maailmamajandus välja veab siis tekib ka tööstus kes neid puid ostab. See ei olnud neile suureks probleemiks...kuid risk ikkagi...täna seda tööstust ei ole siin olemas...raiet saaks 2 korda kasvatada...
Ehk siis investorid tahtsid raha välja anda ja korjata rahavoogu järgmised 50 aastata. Põhiosa tagasisaamine ei olnud teemaks...neile oli antud ülesandeks panna raha raha tootvatesse varadesse igavese perspektiiviga. Ehk meie olime nagu väga sobiv kandidaat...kuid maailma mõistes liiga väikesed. Enamus neil oli sooviks mitte alla 50 mUSD investeerida...
Sellise filosoofiaga elasid sellised investeerimis ettevõtted kes investeerisid perekondade raha, kus vara säilimine üle põlvkondade oli tähtsam kui kvartali aruanded. Nad isegi ei huvitunud rohkemast kui aasta numbritest koos 5 aasta kokkuvõttena ja äriloogikast koos riskidega.
Pildil: NY Kniks vs Sakramento Kings (Madisson Square Garden)
See väljavõte siis tööst...nüüd tagasi Aafrika lainele...kus peab tegelema värvi ja lahusti segamisega, et mingid vennad 5th avenüül saaksid kunagi võibolla positiivset rahavoogu ettekanda oma ülemustele. Kogu see NYC ja Manhattan oli lahe küll, kuid elada seal ei tahaks...no krt 3 päeva jooksul nägi päikest vaid pisikesest pilust kahe pilvelõhkuja vahelt korraks...seega käia seal võib kuid elada mitte.
Igaühele oma...küll Imre saab värvi segamise õpetamisega hakkama!
Subscribe to:
Comments (Atom)
