Kontorirottidele! MEGA TIKUMÄNG!

Kui laua taga väga igavaks läheb, siis võib meile DAR-i yardi külla sõita ja 35M3 mahuga MEGA TIKUMÄNGU mängima tulla:)

Turvavarustus: a)kiiver b)kõik süstid Aafrikasse sõiduks c)reisikindlustus(ohtlik spordiala kindlustuskaitsega)

Sõidab see kes oskab või siis mitte!

Kuna Imre jutu juba liiklusmärkidele viis, siis minu poolt üks pilt täiesti aksepteeritavast liiklusvahendist. Selline siis kruiisis täna linna peal. Liiklusmärke ja reegleid ilmselt ei tunne ja tehnilisest ülevaatusest pole siin keegi midagi kuulnud. Auto on sõitmiseks ja sõidetakse niikaua, kuni vähegi võimalik.

Veel puust asju

Teadupärast ainus metall, mida Tansaanias kaevandatakse ,on kuld.Kuna paljudel inimestel on metallide kohalt ebapiisavad teadmised, et neil vahet teha, siis ilmselt see seletab asjaolu, miks siin kõik metall kulla hinnaga on.Seega üritatakse vähegi võimalikud ja võimatud asjad teha puust.
Pildil meie saeveskis valminud partii "liiklusmärke".

Fiiberoptika

Laupäevaks oli siis jõudnud tänapäevase ,kõrgtehnoloogilise fiiberoptilise kaabli kraav ka meie saeveski teeotsa.Teostatud mitte-nii-kõrgtehnoloogilise maisimootoriga ekskavaatorite abil.Aga vaata, kuis usinad netivõrgu punujad.Dar-Es-Salaamist meile on ju 600 km ja võrk läheb siit veel edasi Zambiasse.

Me ei ole maamatsid!

Asi millest me ei ole rääkinud eriti blogis, et meie siiatulekust saati ei ole meie ettevõttel olnud eriti hea olukord finatseerimise poole pealt. IFC (Interntional Finance Corporation) ehk Maailma Panga eraettevõtetele laenamise haru kirjutas küll laenulepingu alla kuid on peale seda venitanud laenu väljamaksmisega 9 kuud. Seega on seni kõik raha kulutatud omakapitalist... ja kerge pole olnud kellegil.

Seoses sellega käisime Washingtonis asja ajamas, kas laen ka kunagi saabub? Esimen pilt on Baracki ja Michelle kodust Washingtonist, vaimne ettekujutus sellest "valgest majast" on palju suurem kui möödasõidul takso aknast välja paistab...

Neljapäevase vastuse järgi ehk makstakse raha välja...ehk tasus käia kohapeal lips ees...

Lisaks käisime ka NYC esinemas investoritele, kes tahaks investeerida meie ettevõtesse. (Omakapitali ju vaja kuna meie arenguplaanid suured). Oli huvitav kuulata ja näha millised investorid investeeriksid väärtuse loomesse 20 aasta jooksul...istandused on ikkagi põhi äri meil, see saeveski on esimen pääsuke...

1.
Esimene asi mis küsit oli, miks te arvate, et te omate seda maad ka 10 aasta pärast? Vastus oli päris hea ja toimiv...kuna IFC on need maatükid võtnud omale laenutagatiseks siis ükski uus valitsus Aafrikas ei võta seda maad meilt ära, sest muidu tuleks neil teha tegemist Maailma Pangaga ... ? aga kohtusüsteem? stabiilne keskkond? demokraatia? ...
Meil ka maad lõuna Sudaanis. 99 aastaks rendil valituses käest, kes hetkel võimul on :) ... Uganda armee just võttis selle regiooni üle, et takistada rünnakuid põhja Ugandasse...ehk küsimuse sisu on arusaadav. Sudaan ka eriline näide, sinna ei panda rohkem raha kui võime lubada kaotada.

2.
Istandused on väga hea investeering, kuna neid ei saa ära varastada (ainuke risk on tuli). Lisaks oli oluline, et ei istutatakse põllumaale ehk ei konkureerita maailma toidu pärast...

3.
Eksisteeris kindel veendumus, et mida aeg edasi seda kindlamini selline "set up" saab puhtaks rahavoo tekitajaks...on vaja üle elada lihtsalt 25 aastane kasvatamise periood ja maa ostmise rahavoog ja kui maailmamajandus välja veab siis tekib ka tööstus kes neid puid ostab. See ei olnud neile suureks probleemiks...kuid risk ikkagi...täna seda tööstust ei ole siin olemas...raiet saaks 2 korda kasvatada...

Ehk siis investorid tahtsid raha välja anda ja korjata rahavoogu järgmised 50 aastata. Põhiosa tagasisaamine ei olnud teemaks...neile oli antud ülesandeks panna raha raha tootvatesse varadesse igavese perspektiiviga. Ehk meie olime nagu väga sobiv kandidaat...kuid maailma mõistes liiga väikesed. Enamus neil oli sooviks mitte alla 50 mUSD investeerida...

Sellise filosoofiaga elasid sellised investeerimis ettevõtted kes investeerisid perekondade raha, kus vara säilimine üle põlvkondade oli tähtsam kui kvartali aruanded. Nad isegi ei huvitunud rohkemast kui aasta numbritest koos 5 aasta kokkuvõttena ja äriloogikast koos riskidega.

Pildil: NY Kniks vs Sakramento Kings (Madisson Square Garden)

See väljavõte siis tööst...nüüd tagasi Aafrika lainele...kus peab tegelema värvi ja lahusti segamisega, et mingid vennad 5th avenüül saaksid kunagi võibolla positiivset rahavoogu ettekanda oma ülemustele. Kogu see NYC ja Manhattan oli lahe küll, kuid elada seal ei tahaks...no krt 3 päeva jooksul nägi päikest vaid pisikesest pilust kahe pilvelõhkuja vahelt korraks...seega käia seal võib kuid elada mitte.
Igaühele oma...küll Imre saab värvi segamise õpetamisega hakkama!

Pineapple Express!

Hetkel siis ananassi hooaeg ja terve linn selliseid kärusid täis:)

Sünnipäevad - osad teavad, teised mitte!

Palusin sekretäril koostada töötajate sünnipäeva list, et siis vajadusel õigele inimesele õnnesoovidega kätt suruda. Ülesanne suht lihte - kuid võta näpust. Sekretär tuli poole tunni pärast tagasi, natuke häbelikult seelikust kinni hoides ja teatas, et osad(vanemad) töötajad ei tea oma täpset sünnikuupäeva. Ma isegi ei enam ei imestunud sellise teate peale vaid küsisin, mida nad siis oma sünnist teavad. Vastus: enamvähem peaks aasta teada olema.

Mis siis teha - company memo, kus määrame neile sünnikuupäevad?? Vist mitte.

Peale veidi mõtlemist, otsustasime need töötajad kõik jaanuari kuusse sokutada - siis ei jää vähemalt õnnesoovidega hiljaks:)

Suvi suur kui maalritöö

Sõbrad on vahel vihjeid teinud, et blogi põhjal me siin ainult chillime ja hangime.Ilmselt tahetakse tööjuttu ka. Aga mis sa sellest ikka kirjutad.Iga päev üks ja sama jama.Kui eelmisel päeval hoo sisse lükkad, siis järgmiseks seisab jälle.Kui isegi juures passid, et käiks, siis laguneb sellest jumala poolt unustatud saeveskis mingi lüli laiali. No kas oli huvitav?
Räägin siis kuidas me konteinerit valgeks värvisime. Varustajale sai öeldud et on vaja värvi tuua Mafingast (17 km). No hakkas see siis käima paberitega mööda kontorit.Vaatasin seda trianglit 15 minutit ja siis vaatasin taskusse.Oli raha olemas.Võtsin selle varustajaselli loha järgi ja Mafingasse.Tundsin ennast küll kehvasti (palavikku oli 38 ), aga no kui saab kohe asi tehtud, siis kannatan ära.Kell 9 oli värv saeveskis üle antud. Ma tegin paar kiiret asja ära ja läksin koju rahulikult olema (st. tõmbetuultest eemale). No esmaspäevaks jalad jälle sirged all ja kappasin töökotta vaatama.No veel ei olnud värvitud.Ega midagi, vähemalt olid alustanud.Aga siis nägin ühte tühja purki.Küsimusele kuhu see kadunud on, sain vastuseks, et konteineri katusele.No mis ma seal katusel siis nägin: umbes 25% katust oli valge.Servadest maha jooksnud värv reetis selle hapukoore laadset konsistentsi.Ise veel olin toonud lahustit ka. Ja seda tegid ehituse osakonna maalrid.Ma ütlen veelkord, et siin pole vahet mis amet sul on.Kõike võid teha.Viimane selline koht oli Vene armee, mida olen näinud enne.
Sõimasin eesti-vene segakeeles veidi aega, kuni järjekordselt sain aru, et lapsed jäävad lasteks ja pole mõtet neid õpetada.Igaljuhul olid nad täiesti süüdimatult määrinud värvi nii paksult kui võimalik ühte kohta ,mõtlemata , et kogu konteiner oli minu plaanis ära värvida.Kontrollisin veel värvi kulu üle, kas ehk viga pole.Isegi Sadolini koduleht andis kahe kihiga katmiseks pisut väiksema koguse, kui mina meestele olin toonud ja millest oli veerand kadunud katmaks 1/25 konteinerist."Tule taevas appi". Selle lõigu lõpetuseks ütlen, et ülejäänud 75 % kannatas lahustaja lahkel kaasabil pea-aegu kogu ülejäänud konteiner ära värvida.Muidugi jäi siis veidi puudu ja paistis läbi ka. No kas lõpetan?
Meie igapäevane jant ei lõppenud sellega, sest teisipäeval oli värvi ikkagi juurde vaja.Kirjutasime siis koos varustajaga raha saamise paberi valmis ja saatsin ta teele.Enne lõunat mõtlesin, et kas ta juba tagasi? Ei olnud veel läinudki.Mõtlesin, et käin temaga ära, aga siis ta ütles, et ootab mingit autot, sest pidi torusid ka tooma. Ja mulle tuli reedene kiirustamine meelde, et "Tehke kähku, mul aega küll". Pole neile vaja midagi kiiresti ette tuua, ega nagu nii kasu pole.
No igatahes kandis varustaja ette , et värv on laos. Kell oli täpselt 15.04. No laost saamisega läheb veel 15 minutit, kui kedagi ees pole, sest kaks paberit vaja täita.
Nagu aru saite , sellel päeval polnud enam mõtet värvipurgi kaant avada. Pealelõunad on vihmased ka, kuigi sellel päeval polnud veel sadanud, aga oli pilves.Õhtul tuli küll kergem vihm kaela ka. Eks siis sai tehtud järgmisel päeval.
kokkuvõte: Alustatud reedel, jätkatud esmaspäeval, lõpetatud kolmapäeval.Kokku ainult 6 päeva. Ja siis ikka imestavad, miks nad nii vaeselt elavad? No mina küll aru ei saa. Kas teie saate?

mootorratastel metsikus Aafrikas

Siin siis videonäide meie mootorratta sõitmistest ja marsruudivalikutest.Muide see tee on täiesti kaardil olemas.Ole ainult mees ja leia ülesse, tunne ära, et see ikka tee on ja proovi siis ka läbida.





Silda saab teha lihtsalt.Paned kimbu bambust üle jõe ja asi valmis.Õnneks oli ka üks pikk tolline laud peale pandud.Seda mööda lükates ei kukkunud ratas bambusevarte vahelt läbi.Ise pidi käima küll jalad laiali ,et mitte läbi vajuda.Kohalikud elanikud tekkisid ka kohe sinna, ilmselt tulid vaatama, mis imeasi seal müriseb.

Sellest poest sai osta Coca-Colat.Veel oli seal kahte sorti kollast magusjooki ja letil kolm kuivatatud-suitsetatud kalakest.Nii umbes 10 cm pikkused.Üht-teist oli veel ,aga ei mäleta.Eks palavus teeb oma töö, kui pead vahel ühte ratast lausa kahekesi kusagilt kraavist läbi tõstma.Pärast mida ta veel keeldub käima minemast ja siis vaja käima joosta ülesmäge .Janu oli nii suur, et istusime puu all ja jõime kumbki kaks Cocat.Kohalikud muidugi ümber uudistamas.Meile tundus küll, et meie olime esimesed valged selles hoovis , sest sinna ei tulnud ühtegi arvestatavat teed.Meiegi sõitsime mööda põldude ääri(enamasti).
Kokku kestis retk 5 tundi.Pikkuseks kujunes 92 km.Millest siis 1t ja 20 min oli seisuaeg.Keskmine kiirus 18km/h. Sõidu keskmine oli 26km/h.

Life is tough in Africa!

Müüme vanu veoautokumme. 50 000 Tshs/tükk. Lähevad tooraineks, et toota saapaid, harjasid, tihendeid ja laste mänguasju. Jääke ei paista eriti siin jäävat. Meil küla prügimäelt korjatakse ka plastik pudelid kokku...