Igapäeva elu Sao Hillis

Käisin täna kuivati katusel.Fotoaparaat sattus ka taskus olema.Käin sellega koos ringi viimane kuu, sest telefoni fotokas on lõpetanud töötamise. Selline näeb siis välja kuivati esine , kus käib pakkimine(otse ees) ja pärast kuivatust lahtipakkimine (vasakul). Saeveski mahtus ka peale, seal(paremal) see koht, kust lauad välja tulevad ja pakkideks saavad.

Eile oli üllatus missugune, kui leidsin oma maja tagant hoovist naabri vasikad. Nendega tegelemise ajal leidsin veel jälgi kitsedest,kes olid pahaaimamatult poetanud pisikesi kuulikesi igale poole. No täielik kolhoos, kui naaber oma loomi minu maja ümber kasvatab. Peaks vist lüpsmise selgeks õppima.Siis mul üks oskus juures ja saan naabrimeest lüpsta .

Oleme ikka vahel käinud saeveski värava juures asuvas kaubakeskuses küll süüa ostmas, küll söögikohas söömas.Käisin nüüd ka köögis.Vot selline

Tahtsin vara hommikul chapatit saada(selline pannkoogi moodi moodustis), aga oli veel vara, seega tuli oodata kui värske valmis sai. Lahtine lõkemaas.Selle taga varupuud. Ime et need sarad seal pole tuleroaks läinud.Ega seal kedagi kohal polnud, kui lõke põles ja vesi peal kuumenes.Minu kutsumise peale tuli tädi õuest .Kas järgmine kord lähen vaatan, mis seal õues veel tehakse? Ega seal köögis muidu nii must polnud.Täitsa tavaline matka tunne tekkis, kuigi jah, eks see põrand ole seal rohkemate asjadega läbi imbunud aastast.aastasse.Matkal iga kord uus põõsaalune puhta kanarbikuga.

 Pole palju kirjutada.Ajakirjanduse kombe kohaselt võiks igast sääsest elevandi teha, aga ma seda ei soosi. Elevante siin jagub kah.