Tanzania shilling

Siin valik kohalikke rahasid, milles

arveldame.Küllalt palju on uusi rahasid, mis tähendab, et pressid pidevalt töötavad.Samas leidub ka selliseid pehmeid ja tumedaid, mis kogu aeg ühest higisest taskust teise rändavad.Enamus arveldamist käib ju sularahas ja millal ta külast panka jõuab, seda ei tea keegi.

Kohalikud loomad on rahade peal nagu kombeks.Kiskjad ei ole kajastatud.See ,keda te nüüd arvasite kiskjaks, on tegelikult esimene president Julius Nyerere.

Assimileerumine

Mis siin ikka kirjutada.Kõige elavamad mälestused ruttu kirja,sest

mine tea, mis tunni aja pärast tervis ütleb.Käisin jälle söömas, aga

seekord mitte agulis vaid Ali Hassan Mwinyi Road`il.Muidu tava-

line koht, ainult kärbseid oli palju.Ühe käega kogu aeg vehkisime.

Tuletas meelde ühte anektooti,kus ka üks kaigas oli kogu aeg

huntide peletamiseks.Vahel tuli ka suurem tuulehoog.See oli hea,

sest puhus kärbsed ära, aga tõi kohale kuivkäimla.Võta nüüd kinni,

kumb parem oli.Hambatikke ei hakanud kasutama, sest küsimise peale võttis kelner topsi oma võidunud püksitaskust ja koputas sealt ühe.

Jälle tünni küljes kraan ja tünnis SOE vesi kätepesuks.Kui olime lõpetanud, siis küsisime tseki ikka ka.See siis pildil.Üks mahla kohta ja teine selle teise asja eest.

Kui selle kirjutatud saan, lähen kirikusse.Igaks juhuks.

Lõunasöök

Täna käisin linnas ringi ja külastasin mitmeid firmasid. Üks neist jäi ka fotole.Seal käisin söömas.Kunagi Aadu arvas, et peaksime sinnamaani jõudma, et sellistes kohtades süües ellu jääme.Proovisin.Hetkel veel elu ja tervise juures.Muud pole tundnud, kui et kõht ikka täis.Lihtne komplektlõuna kolmeosalisel roostevaba taldrikul.Riis, oa kaste ja spinat.kogu menüü ainult suahiili keelne.Hea, et tõlk omast käest võtta oli.Kohalikud toppisid oma sööki suhu sõrmedega.Ma siiski kasutasin lusikat.Tundus nagu parem lahendus.Pildi vasakus servas on vasest anum veega.Seal käis kätepesu. Gaasiballoon on fritüüri kütmiseks.Selles tehakse kartulikrõpse ja kana.See toimub kõik õues.Tuuakse siis väljast sisse.Meil enamasti köök sees ja välikohvikud väljas.Ikka mingi erinevus Aafrika ja Eesti vahel.

Eebenipuu

Baaripukid olid tehtud eebeni puust.seline siis väeb välja üks eebenipuu seib.Seest süsimust ja väljast hele.Sellest tehakse palju kohalikke suveniire ja vanemad mööblidki on sellest tehtud.

Selline nägi välja Mikumi rahvuspargi hotell. 1.Registratuur 2. hotellituba/telk 3. tuba seestpoolt

Kiilkarjak

Et nüüd kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest, et ütlesin Aadule, kuna täna kiiret pole, siis jääme seisma ka kui mõnda kaelkirjakut näeme. No ja siis varsti nägimegi.Kümme kaelkirjakut läksid üle tee, aga... Polnud kummalgi fotokat käepärast.Ma siis kargasin pagasiruumi aparaati otsima, mis võttis omajagu aega.Kogu selle aja kaelkirjakud vaatasid uudishimuga, mida need imelikud heledad olevused teevad.No nad olid ikka eriti aeglased üle tee minejad.

Siis vajutasin nuppu ja selgus, et patareid on täiesti tühjad.Tagasi pagasnikusse ja patareisid otsima koti põhjatust sügavusest.Kogu selle aja kaelkirjakud liikusid aeglases aegluubis üle tee.Eks nad muidugi vaatasid huviga, mis seal ikka toimub.Nad olid näinud küll, et neid pildistatakse, kui valged inimesed läheduses on, aga seekord olid küll imelikud tüübid.Üks istus rooli taga ega liigutanudki ennast ja teine jooksis kaks korda ümber auto ja neist ei teinud väljagi.Ja jah ,aga endalgi kahju, kui lõpuks fotokas käes ja patareid sees, loomi otsima hakkasin, aga nemad juba teelt maas olid.Rohus on nagu loom ikka , aga keset teed seismas 20 m kaugusel oli ikka suursugune pilt kül, millest seekord ainult mälestus jäi. Üks vana jahimees, kes roolis oli, ütles, et see pidigi nii olema.Kui oleks fotokas käepärast olnud, tuhkagi need loomad siis oleksid nii lähedal olnud.Ju Murphi seadus kehtis jälle täiega.Eks üritame järgmine kord paremad pildid saada.Seekord olime küll peaaegu karjas sees.