Laupäevaks plaanisin pikema tsiklisõidu.Mõlemad plaanid viisid nagunii läbi Tunduma ,mis on Tanzania/Zambia piirilinnaks.Et jõudsin siiski kella poole kaheks kohale, otsustasin minna Zambiasse, sest pimedani aega ju oli 6 tundi.
See oli hullumaja sõna tõsises mõttes, mis seal toimus.Kõige parem kirjeldus oleks vast võrdlus aafrika turuga, kus rekkad ja kärumehed ja ülekoormatud jalgrattad lettide vahel seiklevad.Tsikliga sain kohale mööda kõnniteid ja autode vahelt läbi vingerdades.
Piiripunkti tädid tegid viisa naksti ära ja võtsid 50$ teenuse eest.10 dollarit tuli juurde osta, sest Tanzania poole "ärimees" oskas mulle sokutada liiga kulunud rahatähe, mida Zambia vastu ei võtnud.Eks siis sain kasutada ka kohaliku raha Kwachat, mida olin igaks juhuks enne ostnud tansaania šhillingite eest.Äkki tädid märkasid, et mul polegi Tanzaniast väljasõidu templit.Tuli minna tagasi Tanzania poolele, kust ma olin autode virr-varris piiripunktist mööda sõitnud.Tegin siis seal ka asja ära, kartuses, et äkki läheb jamaks, kuna mul juba Zambia viisa sees, aga õnneks neil kama, peaasi, et tempel löödud saab.Tempel on siinmaal üldse kõva sõna.
Seejärel võisin minna rahulikult uuesti Zambiasse, et küsida ,kas tsiklile ka kindlustus või teemaks vaja vormistada.Selleks juhatati mind ümber nurga.Ei olnud seal kirja maja ega ukse peal nagu ka Tanzania poolel.Ise aima.Kohalikud aimasidki õieti.Leidsingi õige office, aga ofitser oli lõunal.Küsimusele , millal tuleb, sain aafrika vastuse, et pärast lõunat. No seisin seal ja uurisin, mis dokumente võib vaja minna.Tahtsin protsessi kiirendada, kui ülemus tuleb, oleks juba ühtteist teada.Tuli välja , et vaja olnuks läbi käia Tanzania tollist ja tsikkel välja vormistada. Eks läksin tagasi.Piir on kitsas värav, kus väravavahti pole,ja kust siis kogu see pööbel läbi peab pugema.Tanzania tolli maja oli immigratsiooni kontori vastas üle tee.No ei mingit silti muidugi.Seal siis läks vaja mootorratta originaal passi ja volitust, kuna tsikkel firma nimel.Volitust mul polnud, aga selle ajasime joonde visiitkaardiga, kus minu nimi ja firma nimi korraga peal.See siis viis mind ratta omanikfirmaga kokku.See selleks. Tehniline pass jääb tolli ja selle saab tagasitulles kätte.Et sa ratast vist maha ei müüks .Hakkasin siis dokumente vormistama.Selgus, et vaja on passikoopiat.Lähim koopiamasin aga asus kusagil piiripunktist väljas.
Siis sain aru, et enam pole mingit mõtet Zambiasse minna, sest kell oli juba 15.30.Aga veel oli vaja teha kusagil passist koopia, vormistada ratas välja ja Zambia poolel tegeleda selle sisse vormistamisega.Selle viimase hinda ka veel ei teadnud.Ühesõnaga oleks saanud Zambias sõita kuhugi ainult paar tundi(valge aeg).Seega võtsin oma dokumendid tagasi ja läksin jälle üle tee piirionu käest templit saama, et ma tulen Tanzaniasse .Tempel juba langes, kui äkki mees märkas, et mul ju pole Zambiast väljumise templit.Seega saatis ta mu Zambiasse võtma väljumise templit.No krt ma polnud sinna ju veel õieti saanudki.Ok.Tagasi Zambiasse.
Tempel tädide üllatuseks passi ja Tanzania piiripunkti järgmise templi järele.Tempel käes, andsin gaasi, et kaugemale saaks.Tegelikult kui oleks kohe õigest otsast alustanud, siis on see piiriületus vist täiesti teostatav.Autoga küll ei kujuta ette, kuidas sinna ligi pääseb, sest selline ummik on ümber selle jama seal.
Oli mul ju varuplaan minna Sumbawangasse.Kui 20 km sõidetud sai, avastasin, et kaasavõetud 10 liitrit lisabensiini oli pakiraamilt kadunud.No minu oma sidumise viga, ei muud.Lihtne rehnutt ütles, et 10 liitrit paagis sinna sõiduks on ok ja lisabensiin tagasisõiduks.Nüüd aga poleks tagasi saanud.Ilma varuta tühermaad avastama ikka ei lähe.Seega ots ümber ja
tagasi.Suund Mbeya´sse, sinna hotelli ,kuhu planeerisin reede õhtul jõuda, aga ei jõudnud.Siis algas võidusõit pimedusega.Täpselt 18.45 koos esimese hämarusega astusin registratuuri sisse.
Sain valgete inimeste restoranis kõhu täis vintsutada ja pärast sooja dušši korralikku voodisse linade vahele keerata.
Hommikusöök söödud, keerasin otsa kodu poole.Õhtul käisin veel metsalangetamist vaatamas, kus Aadu üritas kohalikest neegritest dresseerida tööloomi.Eks tulevik näitab selle töö viljakust. Jälle ralli, et enne pimedat tagasi jõuda.Bensiini pidi ka nappima arvutuste jägi, et tagasi saada.Olin valmis seda kusagilt külavahelt pudelitega hankima, aga vist jätkus.Reservi peale keerasin kraani 12 km enne kodu.Kodus huvi pärast lasin paagi tühjaks, et teada, kui palju veel alles oli. 0,6 liitrit oligi veel ainult paagis.Seega oli varu veel 12 kilomeetriks ilmselt.
Esimese päeva lõpuks oli sõidetud 486 km ja teisel päeval tuli otsa 394 km.Tubli ratas.Honda XR 250
