Tänaseks siis selgunud järgnevad asjaolud. 30-35 aastane filmiprodutsent on otsustanud saeveskit tegema hakata Mafingas. Tänaseks valmis hooned, maa ostetud ja seadmed kohal. Mõne pildid:
Mõelge nüüd natuke, kas ikka hakkaks tegema midagi, millest pole õrna aimugi, võõral maal jne. Igatahes oma unistuse, et tulen, panen 2 aastaga firma käima ja siis müün maha...võib ta ilmselt ära unustada. Nüüd on tal rist kaelas ja alustanud maailma kõige kallima hobiga - saeveskindusega. Loodame, et tal ikka hästi läheb. Kutt ise on normaalne ja ka tänaseks aru saanud, et on astunud liiga suure tüki otsa, kuid paneb rõõmsalt edasi. Minu arvates ei ole tal lootust väga ruttu seda raha tagasi saada...lisaks käib ta meiega 3 korda nädalas squashi mängimas ja saeveski koolis. Õpib väljatulekut, saekava ja mis on turg...
Kas ta siit siis leiab oma õnne niimoodi? Üksinda ka veel. Las võimleb, igaühel on oma rist kanda. Mina ise loodan, et tal ikka hästi läheb. Õpib ta usinasti igatahes. Sellised segased vennad, et raha hakkama pandud ja küll teenima hakkab teevad elu huvitavamaks. Meil ka kellega Mafingas juttu ajada ja suhelda. Jõudu talle ja küll ta siis ka lõpuks oma elu mõtte leiab...teeb lõpuks ehk filmi Mafinga puidutööstusest.
Vahel ikka teeb meele rõõmsaks, et ma olen siin palgatöötaja. Saad natuke rumalust kõrvalt vaadata - isegi kui oma asjad edasi ei liigu. Ega see britt pole palju parem, kuid üks eelis kohalike ees...ta saab aru kui ta aru ei saa ja see on eeldus õppimiseks!
Jõudu talle ja maailmas veel selliseid otsijaid oleks!
No comments:
Post a Comment