14.2.10

Me ei ole maamatsid!

Asi millest me ei ole rääkinud eriti blogis, et meie siiatulekust saati ei ole meie ettevõttel olnud eriti hea olukord finatseerimise poole pealt. IFC (Interntional Finance Corporation) ehk Maailma Panga eraettevõtetele laenamise haru kirjutas küll laenulepingu alla kuid on peale seda venitanud laenu väljamaksmisega 9 kuud. Seega on seni kõik raha kulutatud omakapitalist... ja kerge pole olnud kellegil.
Seoses sellega käisime Washingtonis asja ajamas, kas laen ka kunagi saabub? Esimen pilt on Baracki ja Michelle kodust Washingtonist, vaimne ettekujutus sellest "valgest majast" on palju suurem kui möödasõidul takso aknast välja paistab...

Neljapäevase vastuse järgi ehk makstakse raha välja...ehk tasus käia kohapeal lips ees...

Lisaks käisime ka NYC esinemas investoritele, kes tahaks investeerida meie ettevõtesse. (Omakapitali ju vaja kuna meie arenguplaanid suured). Oli huvitav kuulata ja näha millised investorid investeeriksid väärtuse loomesse 20 aasta jooksul...istandused on ikkagi põhi äri meil, see saeveski on esimen pääsuke...

1.
Esimene asi mis küsit oli, miks te arvate, et te omate seda maad ka 10 aasta pärast? Vastus oli päris hea ja toimiv...kuna IFC on need maatükid võtnud omale laenutagatiseks siis ükski uus valitsus Aafrikas ei võta seda maad meilt ära, sest muidu tuleks neil teha tegemist Maailma Pangaga ... ? aga kohtusüsteem? stabiilne keskkond? demokraatia? ...
Meil ka maad lõuna Sudaanis. 99 aastaks rendil valituses käest, kes hetkel võimul on :) ... Uganda armee just võttis selle regiooni üle, et takistada rünnakuid põhja Ugandasse...ehk küsimuse sisu on arusaadav. Sudaan ka eriline näide, sinna ei panda rohkem raha kui võime lubada kaotada.

2.
Istandused on väga hea investeering, kuna neid ei saa ära varastada (ainuke risk on tuli). Lisaks oli oluline, et ei istutatakse põllumaale ehk ei konkureerita maailma toidu pärast...

3.
Eksisteeris kindel veendumus, et mida aeg edasi seda kindlamini selline "set up" saab puhtaks rahavoo tekitajaks...on vaja üle elada lihtsalt 25 aastane kasvatamise periood ja maa ostmise rahavoog ja kui maailmamajandus välja veab siis tekib ka tööstus kes neid puid ostab. See ei olnud neile suureks probleemiks...kuid risk ikkagi...täna seda tööstust ei ole siin olemas...raiet saaks 2 korda kasvatada...

Ehk siis investorid tahtsid raha välja anda ja korjata rahavoogu järgmised 50 aastata. Põhiosa tagasisaamine ei olnud teemaks...neile oli antud ülesandeks panna raha raha tootvatesse varadesse igavese perspektiiviga. Ehk meie olime nagu väga sobiv kandidaat...kuid maailma mõistes liiga väikesed. Enamus neil oli sooviks mitte alla 50 mUSD investeerida...

Sellise filosoofiaga elasid sellised investeerimis ettevõtted kes investeerisid perekondade raha, kus vara säilimine üle põlvkondade oli tähtsam kui kvartali aruanded. Nad isegi ei huvitunud rohkemast kui aasta numbritest koos 5 aasta kokkuvõttena ja äriloogikast koos riskidega.

Pildil: NY Kniks vs Sakramento Kings (Madisson Square Garden)

See väljavõte siis tööst...nüüd tagasi Aafrika lainele...kus peab tegelema värvi ja lahusti segamisega, et mingid vennad 5th avenüül saaksid kunagi võibolla positiivset rahavoogu ettekanda oma ülemustele. Kogu see NYC ja Manhattan oli lahe küll, kuid elada seal ei tahaks...no krt 3 päeva jooksul nägi päikest vaid pisikesest pilust kahe pilvelõhkuja vahelt korraks...seega käia seal võib kuid elada mitte.
Igaühele oma...küll Imre saab värvi segamise õpetamisega hakkama!


Posted by Picasa

1 comment:

  1. tervitusi Imrele!

    olen parasjagu Sudaanimaal, ilmselt lähemad poolteist kuud Blue Nile'i provintsis. kui te valdused sealkandis olema juhtuvad, võin pilgu peale visata ja kohalikele vihjata et eesti mzungu'd pole oma varandust unustanud...

    parimatega,
    Janno

    ReplyDelete